Arhitektuursed ja ehituslikud lahendused

Väljakuga külgnevaid tänavaid läbivate maa-aluste ja maapealsete ülekäiguradade maa-aluste ja maapealsete osade planeeringulahendused töötati välja, võttes arvesse transpordisõlme paiknemist tulevikus erinevatel tasapindadel, minimaalseid ehituskulusid, olemasolevaid linnaplaneerimistingimusi, ristmikud ja võimalik kommunaalteenuste eemaldamine. Maa-alune üleminekutsoon on selge struktuurne süsteem: tunnel, mis on risti läbitava tänavaga. Tunneli ja treppide laius võeti vastu kooskõlas “Soovitustega linnade ja maa-asulate tänavate ja teede projekteerimiseks”, tuginedes jalakäijate liikluse prognoositava intensiivsuse andmetele. Vastavalt projekteerimisülesandele ja lubakirjale on ülekäigurajale laskumiste planeeringulahenduste väljatöötamisel põhimõtteline teha konstruktiivseid ja puuetega inimeste liikumist arvestavaid otsuseid. Lisaks ülekäigurajale laskumiseks mõeldud treppidele on piiratud liikumisvõimega inimestele ette nähtud tõsteplatvormid. Treppide kaitsmiseks sademete eest on treppide ja kaldteede kohal klaasitud paviljonid, mis suurendavad liikluse nähtavust. Otsused tunneli ja väljapääsude viimistlemisel tehti tehnilisi tingimusi arvestades. Jalakäijate tunneli seinad loodetakse vooderdada keraamiliste plaatidega, põrand aga graniitplaatidega. Trepikodade seinad on kavandatud katta poleeritud graniidiga. Monoliitsest graniidist trepiastmed. Trepikatete projekteerimise projekteerimislahendused töötatakse välja, võttes arvesse torude asukohta, milles on nende soojendamiseks antifriis.

Maa-aluse ülekäiguraja tunneli ehitamine

Maa-aluste ülekäiguradade projekteerimisel võetakse arvesse järgmiste peamiste regulatiivsete standardite nõudeid: dokumendid: SNiP 2.05.03-84* "Sillad ja torud"; SNiP 2.05.02-85 "Kiirteed"; SNiP 2.02.01-83* "Hoonete ja rajatiste vundament"; SNiP 52-01-2003 "Betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonid". Projekt töötati välja standardsete ajutiste vertikaalsete koormuste jaoks: auto - A-11; ratastega - NK-80; jalakäija - 400 kg/m2. Ülekäiguradade maa-alune osa koosneb jalakäijate tunnelist puhaslaiusega 5.20 m, teenindusruumide plokist laiusega 5.00 m, kahest šahtist tunneli väljapääsu juures ja kahest väljapääsust trammipeatustesse. Vertikaalne mõõde kõigis tunneliruumides on 2.6 m (arvestades tehnovõrkude ja ripplagede paigutust). Tunneli projekt sisaldab paisumisvuuke võimaliku ebaühtlase asustusega piirkondades. Tunnelite konstruktsioon on suletud kaheavaline (üheavaline) karkass, mis toetub looduslikule vundamendile jäävatele glatsiolakustriinide ladestustele. Tunnelis nr 5 on põhja aluse kõrgus -19.41 m Keskmine surve aluspinnasele on 1.1 kg/cm2, maksimaalne 1.2 kg/cm2, arvestuslik pinnase takistus 4.1 kg/cm2. Tunnelis nr 6 on põhja aluse kõrgus -19.92 m Keskmine surve aluspinnasele on 1.1 kg/cm, maksimaalne 1.3 kg/cm, arvestuslik pinnase takistus 4.2 kg/cm2. Tunneli konstruktsiooni ühendamine lähenemistega on ette nähtud taladele toetatud monoliitsete raudbetoonist üleminekuplaatide paigaldamisega.

Sisemised insenervõrgud

Veevarustus ja kanalisatsioon

Maa-alune ülekäigurada nr 1.Veemõõdusõlm on valmistatud vastavalt joonistele TsIRV 02A.00.00.00, l.46, 47 sisendist 0100 mm möödavoolutoru ja elektrifitseeritud ventiiliga. Tuleohutuse eesmärgil on projektis ette nähtud 2 tuletõrjehüdranti paigaldamine. Vesi juhitakse tuletõrjehüdrantidele otse veemõõdusõlmest 050 mm terastorustiku kaudu. Eeldatav külma vee kulu on 0,44 l/s, 0,50 m3/tund, 0,705 m3/ööpäevas. Torude vedamine kommunaal- ja toitlustussüsteemis. veevarustus - polüpropüleen PN20 020-040 mm. Torude juhtimine majapidamises ja majapidamissüsteemis. kanalisatsioonisüsteem on valmistatud Wavin torudest 050mm, Drenaažisüsteem restidelt ja alustelt Reovee kogumine maa-aluse ülekäiguraja sees toimub salvete süsteemi abil. Kogu maa-aluse ülekäiguraja perimeetri ulatuses on treppide ja kaldteede alustel restidega šahtide poole kaldega kandikud. Kaevudest juhitakse reovesi 0160 kaldega Wavin 0,007 mm pesaga kanalisatsioonitorusid tehnoruumide ploki pumbajaamas asuvasse drenaažikaevu. Pöördekohtades paigaldatakse süvendid 0700 mm. Olmereovesi juhitakse PVC 050 pistikupesa torude kaudu. Maa-alune ülekäigurada nr 2. Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide paigaldus Veemõõdusõlm on valmistatud vastavalt joonistele TsIRV 02A.00.00.00. l.46-47, sisendist 0100 mm möödaviiguliini ja elektrifitseeritud ventiiliga. Sisemise tulekustutuse tagamiseks 5l/s on projektis ette nähtud 2 tuletõrjehüdranti paigaldamine. Vesi juhitakse tuletõrjehüdrantidele otse veemõõdusõlmest 050 mm terastorustiku kaudu. Külma vee arvestuslik tarbimine on: 0,64 l/s; 0,5m3/tunnis; 1,24m3/päevas Reovee arvestuslik vooluhulk on: 2,24 l/s; 0,5m3/tunnis; 1,24m3/päevas Torude trass joogiveevarustussüsteemis - polüpropüleen PN20 020-040 mm. Torujaotus kanalisatsioonis on Wavin torudest 050, 0110, 0160mm. Drenaažisüsteem restidelt ja alustelt Tööstusliku reovee kogumine (põrandate ja seinte pesust) maa-aluse ülekäiguraja sees toimub kandikute süsteemi, PVC torude 0160 ja monteeritavate raudbetoonkaevude 0700 abil. Olmereovesi juhitakse eraldi läbi pesaga PVC torude 050 ja 0110. Kogu reovesi voolab haardekaevu, mis on jagatud kaheks sektsiooniks. Esimesse kambrisse võetakse vastu olmejäätmed. Teine kamber võtab vastu tööstusjäätmed.

Elektriliinid

Projekteeritud maa-aluse ülekäiguraja elektrivastuvõtjad kuuluvad elektrivarustuskindluse poolest II kategooriasse. Elektrienergia vastuvõtmiseks ja jaotamiseks on paigaldatud järgmised seadmed: elektrikilbi ruumis nr 1 asub peajaotuskilp (MSB-1) koos ATS seadmega, lülitusseadmed, elektrimõõteseadmed ja kaitseseadmed. Peakilbist-1 toidavad pumbad tööstusreovee väljapumpamiseks, samuti rühmavalgustuspaneelid (Shch01, Shch02, ShchOA1), ventilatsioon (ShchV1), väljapääsude küttepaneel (ShchOS1), automaatikaseadmed ja protsessijuhtimissüsteemid; elektrikilbi ruumis nr 2 asub peajaotuskilp (MSB-2) koos ATS seadmega, lülitusseadmed, elektrimõõteseadmed ja kaitseseadmed. Põhikilbist-2 toidavad pumbad tööstusreovee väljapumpamiseks, samuti rühmavalgustuspaneelid (ShchOZ, Shch04, ShchOA2), ventilatsioon (ShchV2), küttekilp väljapääsude jaoks (ShchOS2), automaatikaseadmed ja protsessijuhtimissüsteemid; elektrikilbi ruumis nr 3 asub peajaotuskilp (MSB-3) koos ATS seadmega, lülitusseadmed, elektrimõõteseadmed ja kaitseseadmed. GRShch-3-st pumbad tööstus- ja olmereovee väljapumpamiseks, samuti rühmavalgustuspaneelid (Shch05, Shch06, ShchOAZ), ventilatsioon (ShchVZ), elektriboiler, väljapääsude küttepaneel (ShCHOSZ), automaatikaseadmed ja automatiseeritud protsess juhtimissüsteemid on toidetega. Elektrivalgustus. Tehnilistes ruumides elektrivalgustuseks on luminofoorlampidega lambid. Tunnelite elektrilise valgustuse tagavad sellised lambid nagu Semperlux AG SX 509 031 150 Flache Bahnleuchte - INTERIOR koos luminofoorlambiga T26 58 W võimsusega 58 W. Elektrivalgustuse grupivõrk on valmistatud VVGng kaabliga, mis on laotud lahtiselt mööda seinu metallvoolikusse. Jõuseadmed Ventilatsiooniseadmed saavad voolu ventilatsioonikambrites asuvatelt ShchV1, ShchV2, ShchVZ paneelidelt. Reoveepumbad saavad toidet otse peakilbist1, peakilbist2 ja peakilbist. Kaevude võrkude soojendamiseks on kavas paigaldada CIR12031 tüüpi infrapunakiirgurid, mille koormused on ühendatud ShchOS1, ShchOS2, ShchOSZ jaotuskilpidega ja mida juhitakse automatiseeritud protsessijuhtimissüsteemist magnetkäivitite abil. Trepikodade kütmiseks mõeldud elektrikatlad on ühendatud ShchOS1, ShchOS2, ShchOSZ elektrikilpidega. Jõuelektriseadmete rühmavõrk on valmistatud VVGng kaablist, mis on laotud lahtiselt mööda seinu metallvoolikusse ja põrandasse terastorudesse.

Sidesüsteemid

Vastavalt tehnilistele tingimustele on väljaku piirkonnas vaja paigaldada telefonid maa-alustele ülekäiguradadele. Selleks looge kaks telefonipaari: lkesimene paar automatiseeritud protsessijuhtimissüsteemi jaoks, mis tagab ööpäevaringse teabe edastamise telefonimodemi kaudu kesksesse dispetšerkonsooli; teine ​​paar telefoni paigaldamiseks teeninduspersonalile. Puiestee all asuvale maa-alusele ülekäigurajale on projektiga ette nähtud 10x2 KRT jaotuskasti paigaldamine koridoris asuva Pouyet'i lukustusseadme ja kinnituskontaktidega. Nagu ka kahe abonenditelefoni pistikupesa RTShK-4 paigaldamine valveposti ruumidesse. Tänava all asuvale maa-alusele ülekäigurajale on projektiga ette nähtud 10x2 KRT jaotuskasti paigaldamine koos lukustusseadme ja Pouyet'lt saadud kinnituskontaktidega puhastusseadmete ruumi. Nagu ka elektrikilbi ruumis kahe abonenditelefoni pistikupesa RTShK-4 paigaldamine. Jaotustelefonivõrk KRT-st 10x2 kuni ruumides olevate telefonipistikupesadeni on ette nähtud teha ühepaariga TRV-1x2xO.5 tüüpi juhtmega.

Küte ja ventilatsioon

Küte. Küttesoojuse arvutus määratakse arvutusega, mis põhineb ruumide soojuskadudel läbi ehituskonstruktsioonide. Küttesüsteemi ja õhukäitlusseadmete soojusvarustussüsteemi jahutusvedeliku parameetrid on 95-70°C. Hoonesse on paigaldatud soojuspunkti ruumidesse paigaldatud lokaalsetest Severyanini elektrikateldest horisontaalne ühetoruküte, kuna linna soojatrassi ei ole võimalik ühendada. Põhitorustikud ja püstikud on valmistatud terasest vee- ja gaasitorustikust vastavalt standardile GOST 3262-75*. Ruumide küttekoormus kokku on 9510 kcal/h (11060 W). Ventilatsioon. Mehaanilise ajamiga sissepuhke-väljatõmbeventilatsioon on projekteeritud kõikidesse tehnoruumidesse. Eraldi väljatõmbeventilatsioonisüsteemid on projekteeritud pumbaruumidesse, duširuumidesse, tualettruumidesse ja teenindusruumidesse. Eemaldatud õhu kompenseerimiseks on ette nähtud sissepuhkeventilatsioon, mis puhastab sissepuhkeõhu ja soojendab seda talvel. Projektis kasutatakse madala rõhu ja madala müratasemega ventilaatoreid. Aerodünaamilise müra vähendamiseks on paigaldatud summutid. Jalakäijate tunnelis +2.0 m kõrgusel põrandast on ette nähtud sissepuhkeventilatsiooni vastuvõtuseadmed ning väljatõmbeventilatsioonikanalite avad juhitakse trepikodade graniitvooderdis jooksvasse šahti. Paigaldatud elektrivool mootorite ja pumpade võimsus on 3,50 kW. Kogu soojuskulu ventilatsiooniks on Ahi. = 13350kcal/h (15530W).