Arhitektuursed ja ruumiplaneeringulised lahendused

Projekteerimisdokumentatsioon näeb ette kinnise parkimismaja rajamise 92 autole. Hoone on muutuva korruseline, kahe-kolmekorruseline, ristkülikukujuline, kütteta. Mõõdud äärmistes telgedes on 33,0 x 76,6 m Hoone kõrgus maapinna planeeringutasandist parapetini on 10,20 m Suhteliseks tasemeks 0,00 on võetud hoone I korruse tasapind. Hoone esimesel korrusel on projekteeritud sissepääsud parklasse, haldus-, olme- ja tehnoruumidesse, sh turvaruumid, veemõõdusõlm, elektrikilbi ruum, luminofoorlampide hoiuruum, metalliga eraldatud ruumid. võrk 46 autole. 1. korruse kõrgus on 3,6 m. Teisel korrusel on metallvõrguga ruumid 46 autole. 2. korruse kõrgus on 3,0 m. Kolmas korrus on projekteeritud telgedeks 1-2. Kolmandal korrusel on tehnilised ruumid - ventilatsioonikambrid, ruumid tulekustutusainete hoidmiseks. 3. korrusel asuvate ruumide kõrgus on 2,8 m. Hoones on L1 tüüpi trepp ja 3. tüüpi lahtine metalltrepp. 3. korruse eeskojast pääseb kahekorruselise majaosa kohal olevale katusele. Juurdepääs katusele telgedel 1-2 on tagatud metallredeli kaudu kahekorruselise hooneosa katusetasandilt. Hoone fassaadid on “Liberta” tüüpi hingedega metallkassetid, metallkarkassil vitraažklaasid. Hoone kelder on kaetud portselanist kivikeraamikaga. Vaheseinad on projekteeritud poorbetoonist ja kipsplaadist lehtedest metallprofiilil. Hoone ruumid on viimistletud vastavalt ruumi otstarbele. Kõik viimistlusmaterjalid on sertifitseeritud. Aknaavade täidis on metallplastprofiil ühekambriliste pakettakendega. Kate on lame kombineeritud, katus valts, sisemise äravooluga. Projekteerimisdokumentatsioon näeb ette meetmed kuritegude ärahoidmiseks, sh turvaruumi ja läbipääsukontrolli tagamine. Projekteerimisdokumentatsioon näeb ette meetmed puuetega inimeste juurdepääsu tagamiseks hoone 1. korrusele ja spetsiaalsed parkimiskohad 1. korrusel hoone sissepääsu vahetusse lähedusse. Hoone sissepääsu juures on projekteeritud kaldteed tõstmiseks esimese korruse tasandile Konstruktiivsed ja ruumiplaneeringulised lahendused Vastutuse taseme kujundamine – II. Parklahoone on projekteeritud monoliitsest raudbetoonist karkasskonstruktsiooniga ja on settekiibega jagatud kaheks plokiks. Sambad ristlõikega 400 x 400 mm, sammasrest 7,6 x 5,0 ÷ 6,5 m. Sisemised kandvad seinad (jäikusmembraanid) paksusega 200 mm. Põrandaplaadid ja katted on pidevad, paksusega 200 mm, taladel, mille sektsioon on 400 x 400 mm. Maapealsete monoliitsete raudbetoonkonstruktsioonide materjaliks on betoon klassi B25, W6, F75, armatuur klassi A400C. Sisetrepp on monoliitsest raudbetoonist, välimine teraskonstruktsioonidest. Välisseinad on poorbetoonist B 2,5, F35, 400 mm paksused ja viimistletud fassaadi metallpaneelidega. Välisseinad kinnitatakse korrosioonivastase kattega painduvate ühenduste abil hoone kandekonstruktsioonide külge. Parkla ruumilise jäikuse ja stabiilsuse tagab monoliitsete raudbetoonpõrandaketastega ühendatud seinte ja sammaste liittöö. Ehitise arvutused viidi läbi tarkvarapaketi SCAD 11.3 abil. Suhteline tase 0,000 vastab absoluutsele tasemele 6.20. Plokkide vundamendid on võetud monoliitsete raudbetoonplaatidena paksusega 400 mm, betoon B25, W6, F50. Plaadi all on kunstlik alus, mis koosneb järgmistest kihtidest: hüdroisolatsioon, penopleks paksusega 50 mm, tsement-liiva tasanduskiht 50 mm paksune, hüdroisolatsioon, killustik paksusega 200 mm, liiv paksusega 200 mm. Vastavalt geotehnilise uuringu aktile on vundamendi aluseks tihendatud puistemuld, mille projekttakistus on R = 0,8 kg/cm2. Hoone eeldatav vajuvus on 4 ÷ 5 cm. Vundamendi pinnase kaitsmiseks külmumise eest on piki hoone perimeetrit pimeala alla ette nähtud 50 mm paksune penopleksi kiht.

Inseneriseadmed, inseneri tugivõrgud, inseneritegevused

Peamised elektrienergia tarbijad on: elektrivalgustus, ventilatsioon, parklate tehnoloogilised seadmed, tuletõrjesüsteemid, sidevõrgu seadmed. Elektrivarustuse töökindluse osas kuulub rajatise elektrivastuvõtjate kompleks 2. kategooriasse, avariivalgustuse, tuletõrjesüsteemide ja sidevõrkude elektriseadmed - 1. kategooriasse. Toite taastamine elektrikatkestuse korral ühest allikast on ette nähtud: 2. kategooria toitevastuvõtjate jaoks - käsitsi, peakilbis olevate töötajate tegevusega - 0,4 kV, 1. kategooria toitevastuvõtjate jaoks - automaatne, ATS-seadmetega peakilbis - 0,4 kV. Projekteerimisdokumentatsioonis vastu võetud toiteskeem vastab projekteeritud rajatise elektritarbijate elektrivarustuse töökindluse nõuetele. Arvestuslik elektrikoormus on 49,0 kVA, sh I kategooria koormus 1 kVA. Elektrienergia jaotamine toimub läbi peakilbi - 0,4 kV, toite- ja valgustuskilbid, tehnoruumide elektrikilbid. Jaotus- ja rühmavõrku valiti VVGng kaablid; tuletõrjesüsteemide võrkude jaoks - VVGng-FRLS. Kõik kaablid ja elektrijuhtmed (alates peakilbist) kolmefaasilistes võrkudes on viiejuhtmelised, ühefaasilistes võrkudes - kolmejuhtmelised. Jaotusseadmete ja elektrivõrkude varustust kontrollitakse pikaajalise lubatud koormuse, kaitseseadmetega kahjustatud ala väljalülitamise aja, pingekadude, kütmise ja lühise tingimuste suhtes. Turvasüsteemi võttis TN-CS kasutusele põhi- ja täiendavate potentsiaaliühtlussüsteemide paigaldamise ning nulljuhtme uuesti maandamisega. Piksevarras on 40x4 terasriba, mis asetatakse piki katuse perimeetrit ja mis on ühendatud allavoolujuhtmetega loodusliku maandusjuhtmega - hoone raudbetoonvundamendiga. Ala valgustavad hoone fassaadidele paigaldatud ZHKU-15-400-101B lambid (h=10,0m). Kommertselektri mõõtmine toimub peakilbi-0,4 kV sisendites TsE2727 trafo ühendusarvestitega. Peamised energiasäästumeetmed on: elektrooniliste liiteseadistega luminofoorlampide kasutamine ja piiratud hõõglampide kasutamine, ümbritseva piirkonna valgustuse automaatne juhtimine. Vastavalt järeldusele toimub raadiovõrkude ühendamine linna raadiolevivõrguga õhuliini kaudu hoonest aadressil Industrialny pr., korpus 20, bldg. 1. Raadiovõrk on liidestatud objekti avariijuhtimissüsteemiga läbi P-166 VAU seadmete (SGS 22M). Läbipääsu kontroll- ja haldussüsteem on üles ehitatud S2000-2 seadmete baasil. Kontrollpunkti (sissepääsu) režiim, külastajate registreerimine on korraldatud ühes kontrollpunktis ning sissepääsud (väljapääsud) 1. ja 2. korrusele. Valvesignalisatsioon on ehitatud Signal-20P riist- ja tarkvarakompleksi baasil. Kaitsealade arv on 12. CCTV süsteem jälgib olukorda hoone sissepääsu (väljapääsu), sissepääsu (väljapääsu) ja parkla sisekorruste juures, kasutades 13 videokaamerat IWPC-10ZDN500 LED, CXD-VF600 SLV. Videosignaalid salvestatakse 20-kanalilise videosalvestiga NDR-1620 EZM. Objekti tarbijate veevarustus (veevarustus) toimub vastavalt tehnilistele kirjeldustele ühisveevärgist DN=200mm, sisendi kaudu DN=50mm. Garanteeritud rõhk 28m veesammas. Sisendisse on paigaldatud veemõõdusõlm vastavalt TsIRV 02A.00.00.00 lehele 154,155 15, arvestiga DN=XNUMX mm. Nõutav rõhk liitumispunktis on 9.0 m vett. Art. Eeldatav külma vee tarbimine 1,33 m3/ööpäevas, sh: majapidamis- ja joogivajaduseks -0,036 m3/ööpäevas; sooja veevarustuseks –0.028 m3/ööpäevas; piirneva territooriumi kastmiseks – 1,27 m3/ööp. Joogiveevarustussüsteem on tupiktee. Ala kastmiseks paigaldatakse piki hoone perimeetrit kastmiskraanid D = 25mm. Väline tulekustutus toimub plokisisestele võrkudele paigaldatud tuletõrjehüdrantidest D = 125 mm. Veekulu välistule kustutamiseks on 20 l/sek. Joogiveevarustussüsteem B1 on konstrueeritud tsingitud terastorudest GOST 3262-75. Sooja vee valmistamine süsteemile on ette nähtud mahtuvuslikus elektrisoojendis V=15 l. Kuuma vee temperatuur (Tz) – 65°C. Olmejäätmete kõrvaldamine mahus 0,064 m3/ööpäevas. ette nähtud polüpropüleentorude D=160/139 “Pragma” väljalaskmine kaevu nr 117, olemasolevasse õuekanalisatsiooni D=150mm. Sademevee ärajuhtimiseks on kavas paigaldada lokaalsed puhastusseadmed koos filtrikassettide paigaldamisega võimsusega 8,0 m3/h. Sademevesi mahus 12,1 l/s juhitakse ühiskanalisatsiooni kaevu nr 121.

Soojusvarustus

Parkimishoone kütet ei pakuta. Valveruumide ja abiruumide kütmiseks on paigaldatud elektrikonvektorid. Parkla ventilatsioon on tagatud mehaanilise ajamiga sisse- ja väljatõmbe abil. Parkla ventilatsioonisüsteemid on projekteeritud igale korrusele eraldi. Abiruumidesse on projekteeritud autonoomsed ventilatsioonisüsteemid mehaanilise ja loomuliku ventilatsiooniga. Parklate ventilatsioonisüsteemide seadmete paigutus on ette nähtud ventilatsioonikambritesse ning majapidamisruumide ventilatsioonisüsteemid asuvad I korruse koridori ja hooldatavate ruumide lae all. Parkimisalasid teenindavatele väljatõmbeventilatsioonisüsteemidele on ette nähtud üleliigsed seadmed. Õhuvahetuse määramisel lähtutakse parkimisalade ohtude assimilatsioonist ning olmeruumide standardsete korduste ja minimaalse välisõhu vooluhulgast. Tulekaitsemeetmed on ette nähtud. Parklast on projekteeritud suitsueemaldussüsteem.