Arhitektuursed ja ruumiplaneeringulised lahendused

Projektdokumentatsioon on välja töötatud 3 elamu ehitamiseks: maja 12, maja 14 ja maja 26. Maja 12 on keldri ja tehnilise pööninguga korterelamu, koosneb 10 sektsioonist, on C-kujulise planeeringuga, läbiv. tuletõrjeautode läbipääs keskosas piki hoone pikka külge ja 3 läbipääsu 1. korruse tasandil. Elamu korruste arv (kaasa arvatud ülemine tehnokorrus (pööning) igas sektsioonis) väheneb keskosa 19 korruselt 12 korrusele piki hoone servi (19, 18, 15, 12. Keldri põrandaplaadi ülaosa tasemeks on võetud suhteline tase 0,000. Elamu korruste kõrguseks on eeldatud 2,8 m, keldrikorruse kõrguseks 2,8 m, tehnilise pööningu kõrgus on muutuv: 1,7 m kuni 1,9 m. Fassaadi vertikaaltasapinna maksimaalne kõrgus maapinna planeeringutasandist kuni hoone eenduvate elementide parapeti tipuni on 57,5 ​​m Elamukorterid on projekteeritud 1.-11., 14., 17., 18. korrused kaasa arvatud. Majaomanike ühistu ruumid on projekteeritud esimesel korrusel. Hoone keldrikorrusele on projekteeritud ruumid tehnopumplatele, tuletõrjepumplale, veemõõtesõlmedele, individuaalküttesõlmedele, kaabli sisendruumid, ventilatsioonikambrid ning on ette nähtud tehnoliinide juhtmestik. Hoone tehnilises pööningul on projekteeritud ventilatsioonikambrid ja tehnotrassid. Igal sektsioonil on eraldiseisev sissepääs, mis viib fuajeesse ning on varustatud 2 liftiga kandevõimega 400 kg ja 630 kg, lifti masinaruumid ulatuvad katusetasapinnast kõrgemale. Maja 14 on mitme korteriga 19-korruseline (sh ülemine tehniline pööning) keldri ja tehnilise pööninguga elamu, mis koosneb 6 sektsioonist, planeeringult L-kujulise kontuuriga, 2 läbipääsuga 1. korruse tasandil. . Keldri põrandaplaadi ülaosa tasemeks on võetud suhteline tase 0,000. Elamu korruste kõrguseks on eeldatud 2,8 m, keldrikorruse kõrguseks 2,8 m, tehnilise pööningu kõrgus on muutuv: 1,7 m kuni 1,9 m. Fassaadi vertikaaltasapinna maksimaalne kõrgus maapinna planeeringutasandist kuni hoone väljaulatuvate elementide parapeti ülaosani on 57,5 ​​m Elamukorterid on projekteeritud 1.-18.korrusele kaasa arvatud. Majaomanike ühistu ruumid on projekteeritud esimesel korrusel. Hoone keldrikorrusele on projekteeritud ruumid tehnopumbajaamale, tuletõrjepumplale, veemõõtesõlmele, individuaalküttepunktile, kaabli sisendruumile ning on ette nähtud tehnoliinide jaotus. Hoone tehnilises pööningul on projekteeritud ventilatsioonikambrid ja tehnotrassid. Igal sektsioonil on iseseisev sissepääs, mis viib fuajeesse ning see on varustatud 2 liftiga, mille tõstevõime on 400 kg ja 630 kg. Masinaruumid ulatuvad katusetasapinnast kõrgemale. Maja 26 on mitme korteriga 18-19-korruseline (sh ülemine tehniline pööning) keldri ja tehnilise pööninguga elamu, mis koosneb 7 sektsioonist, millel on planeeringult L-kujuline piirjoon, 2 läbipääsuga planeeringuga. 1. korrus. Keldri põrandaplaadi ülaosa tasemeks on võetud suhteline tase 0,000. Elamukorruste kõrguseks on eeldatud 2,8 m, keldri kõrguseks B ja C sektsioonides 3,45 m, ülejäänud osades - 2,8 m, tehnilise pööningu kõrgus on muutuv: 1,7 m kuni 1,9 m . Fassaadi vertikaaltasapinna maksimaalne kõrgus maapinna planeeringutasandist kuni hoone eenduvate elementide parapeti tipuni on 57,5 ​​m Elamukorterid on projekteeritud 1.-17.-18.korruseni kaasa arvatud. Majaomanike ühistu ruumid on projekteeritud esimesel korrusel. Hoone keldrikorrusele on projekteeritud ruumid tehnopumbajaamale, tuletõrjepumplale, veemõõtesõlmele, individuaalküttepunktile, kaabli sisendruumile ning on ette nähtud tehnoliinide jaotus. Hoone tehnilises pööningul on projekteeritud ventilatsioonikambrid ja tehnotrassid. Igal sektsioonil on iseseisev sissepääs, mis viib fuajeesse ning see on varustatud 2 liftiga, mille tõstevõime on 400 kg ja 630 kg. Masinaruumid ulatuvad katusetasapinnast kõrgemale. Iga elamu igasse sektsiooni projekteeritakse evakuatsiooniks ja korrustevaheliseks sidepidamiseks suitsuvabad trepikojad H1 (väljapääs trepikotta põrandalt läbi välisõhutsooni). Iga elamu igast keldriruumist on projekteeritud iseseisvad väljapääsud. Väljapääsud katusele on tagatud läbi trepikodade. Kohtades, kus on katusekõrguste vahe, paigaldatakse metallist vertikaalsed trepid.

Konstruktiivsed ja ruumiplaneerivad lahendused

Hoone vastutusaste on II (tavaline). Korterelamud projekteeritakse kolmest eraldi asuvast elamust (hooned 12, 14, 26). Kõrghoonete sektsioonid on üksteisest eraldatud temperatuur-settimisõmblustega. Mitmekorruseliste paneelmajade konstruktsioonilahendus on ZAO DSK BLOK toodetud 137 seeria toodetest valmistatud ristseinasüsteem, mille seina- ja keldrikonstruktsioonid on valmistatud monoliitsest raudbetoonist. Kandvad välisseinad on ühekihilised raudbetoonpaneelid paksusega 160 mm (betoon B22,5, B15, F50) fassaadisoojustuse (soojustuspaksus 150 mm) ja krohviga. Kandvad välisseinad paisumisvuukides - kolmekihilised painduvate ühendustega raudbetoonpaneelid, betoonist B22,5 ja B15, F75, kogupaksusega 420 mm (pööningul 350 mm paksusega), keskmise kihiga vahtpolüstüreen isolatsiooni tihedusega 50 kg/m³, paksusega 200 mm. Välisseinte liitekoht on suletud. Mittekandvad välisseinad - raudbetoonist kardinapaneelid paksusega 120 mm (betoon B15, F50) fassaadi soojustusega (soojustuspaksus 150 mm) ja krohviga. Keldri välisseinad on valmistatud monoliitsest raudbetoonist B25, W6, F100, pimeala all - 300 mm paksune penoplekssoojustusega (kihi paksus 50 mm), pimeala kohal - 160 mm paksune penoplekssoojustusega 100 mm ja viimistletud "Meliconpolar" betoonkiviga paksusega 120 mm. Siseseinad on monteeritavad raudbetoonpaneelid betoonist B15 ja B22,5 paksusega 160 mm, keldris monoliitsest raudbetoonist paksusega 200 mm (B25, W6, F100 betoon). Põrandad on monteeritavad raudbetoonplaadid, paksusega 160 mm, betoonist B15, toestatud kolmest ja kahest küljest, keldri kohal - monoliitsest raudbetoonist B25, F50, paksusega 200 mm. Läbikäigu lagi on monoliitstest raudbetoonplaatidest taladel, paigaldatud monoliitraudbetoonist sammastele ristlõikega 400x600mm. Betoon B25, W6, F100. Rõduplaadid on monteeritav raudbetoon paksusega 160 mm betoonist B22,5, W2, F75, kombineeritud põrandaplaadiga, mille välisseinte läbipääsu piirkonnas on termovooderdised. Liftišahtid (seina paksus 120 mm), ventilatsiooniplokid, sanitaarkabiinid, sillused on monteeritav raudbetoon. Trepid on valmistatud monteeritavatest raudbetoonist trepid. Kaevude, verandade ja kaldteede konstruktsioonid on valmistatud monoliitsest raudbetoonist. Kandepaneelide ja põrandaplaatide vaheline ühendus on platvormi ühendus, kus jõud kantakse läbi põrandaplaadi aluspõrandale. Kõik kokkupandavad konstruktsioonid kinnitatakse kokku keevitamise teel. Hoone ruumilise jäikuse ja stabiilsuse tagab põiki- ja pikseinte liittöö kombineerituna põrandaketastega. Kõik JSC DSK BLOK toodetud kokkupandavad elemendid vastavad individuaalmaja koormustele. Hoone vastutusaste on II. Arvutused teostas LenNIIproekt OJSC ekvivalentasendusmeetodil, võttes arvesse hoone maapealse osa ja vundamentide ühistööd vastavalt programmile Lyra 9.6. Esimese korruse raudbetoonpõrandaplaadi ülaosa kõrguseks elamuosades, mis vastab absoluutkõrgusele 0,000 (hoone 14.70), 14 (hoone 15.40), 12 (hoone 15.70), võetakse 26 m mark. Kõikide hoonete vundamendid on vaiatud. Hoonete võred on monoliitsest raudbetoonist plaadid paksusega 600 mm (betoon B25, F100, W6). Grillide ettevalmistamine on valmistatud betoonist B7,5, paksusega 100 mm. Vaiad hoonetes on monteeritav raudbetoon, komposiit, ristlõikega 40x40 cm, pikkusega 23 m (12 + 11) ja 24 m (12 + 12 hoonel 26), valmistatud betoonist B25, F100, W8. Vaiade põhja absoluutkõrgus miinus on 10.55 (korpus 12), 11.25 (korpus 14), 11.00 ja 11.25 (hoone 26). Projekteeritud vaiaväljak näeb ette varem tehtud vaiade kasutamist (uued vaiad on sarnased varem tehtud vaiadele). Muldade vaiadega katsetamise tulemuste põhjal ei ole kinnitust leidnud arvutuslik koormus vaiale, mis on oletatud 80 tf. Vaiade ja võre ühendus on jäik. Vaiade löömise meetod on süvendi põhjast sõitmine (arvestades külgnevate sektsioonide ehitusjärjekorda). Projektdokumentatsioon näeb ette vaiade katsetamise. Vastavalt inseneri-geoloogiliste uuringute aruandele võeti vastu: Hoone 12 vaiade alus on kerge aleuriit, mis on tulekindel liiva-, kruusa- ja kiviklaasidega, mille E = 120 kg/cm2, φн = 23 °, e = 0,557, IL = 0,31, plastmassist aleuriit koos liivakihtidega, mille E = 100 kg/cm2, φн = 22 °, е = 0,665, IL = 0,52, tihe kruusane liiv, mille E = 410 kg/cm2, φн = 40 °, е = 0,54 , kerge aleuriitne savi, pooltahke liivakivikildudega, kihiline E = 130 kg/cm2, φн = 14 °, e = 0,645, IL = 0,04; hoone 14 vaiade alus – kerge pehme-plastiline aleuriit, millel on liiva, kruusa ja veerised, E = 110 kg/cm2, φн = 23 °, e = 0,586, IL = 0,34, plastmassist aleuriit koos E-ga liivakihtidega = 100 kg /cm2, φн =22 °, е =0,652, IL =0,58, tihe aleuriitne liiv, mille E=170 kg/cm2, φн = 29 °, е = 0,59; hoone 26 vaiade alus – hele aleuriitne savi, liivakivikildudega pooltahke, kihiline, nihestunud E = 120 kg/cm2, φн = 15 °, е = 0,638, IL = 0,08 ja hele aleuriitne savi, liivakivikildudega kõva , kihiline E = 170 kg/cm2, φн = 19 °, e = 0,543, IL = -0,16. Ekspertiisi alustamise ajal hoonete ehitus juba käis, sademete seiret ehitusperioodil ei tehtud. Lisaks käsitleti ekspertiis ehitatud hoonete vundamentide deformatsioonide vaatluste tulemusi. Vaatlustulemuste järgi olulisi ebaühtlaseid sademeid ei registreeritud. Üldise olukorra hindamiseks hoonete vundamentide deformatsioonide osas viidi läbi ehitatud hoonete rullide mõõtmised. Tegelikud rullide väärtused on väiksemad kui tabelis näidatud lubatud väärtused. 4.1 TSN 50-302-2004.