Kas te ei leidnud meie veebipoe lehtedelt vajalikku projekti? Kirjutage meile aadressil info@proekt.sx Valime teile oma valmisprojektide andmebaasist kiirelt valmis projekti!!!

Enne spordirajatiste projekteerimise ja ehitamisega alustamist on vaja üksikasjalikult läbi arutada projekteeritavale spordiobjektile esitatavad tehnilised nõuded, ehituse rahastamise võimalused ja allikad ning ehitusmaterjalide ja tööjõuga varustamine. Tulevase ehituse korraldajad peavad ennekõike selgelt mõistma spordihoone otstarvet, selle klassi, mahutavust, põhihoonete (väljakud, väljakud, saalid), abiruumide ja -rajatiste koosseisu. Pärast seda peate määrama tulevaste ehitustööde hinnangulise maksumuse. Kui ehitamine toimub tüüpprojekti järgi, siis eeldatav maksumus määratakse projekti üldkalkulatsiooniga. Individuaalprojekti kasutamisel peate ise arvutama ehitustööde ligikaudse maksumuse. Peale ehitusmaksumuse määramist on vaja lahendada projekteerimis- ja ehitustööde finantseerimisega seotud küsimus. Projekteerimistöid teostavad riiklikud projekteerimisorganisatsioonid ja erabürood. Kui projekti töötab välja riiklik projekteerimisorganisatsioon, siis peab tellija saavutama oma kõrgemalseisvas organisatsioonis projekteerimistöödele piirmäärade määramise ja nende lisamise riigiplaneeringusse. Piirmäärad on riigi planeerimisorganite poolt eraldatavate kapitaliinvesteeringute (materiaalne ja inimressurss) planeeritavad mahud. Pärast raha ja limiitide leidmist spordirajatise projekteerimiseks ja ehitamiseks töötab tellijaorganisatsioon koos projekteerimisorganisatsiooniga välja ja koostab kooskõlastamiseks selle rajatise projekteerimise planeeringu kooskõlastused. Projekteerimisülesanne peab arvestama regionaalplaneeringute projektidega, samuti linnade ja maa-asulate, mikrorajooni või ehituseks kavandatavat territooriumi hõlmava krundi planeerimise ja arendamise projektidega. Projekteerimisjuhend on tulevase projekti aluseks. Selle ettevalmistamisel mängib peamist rolli kehalise kasvatuse tehnoloog-spetsialist. Projekteerimisülesandes peavad olema märgitud järgmised andmed: 1) sportlaste ja sportlaste arv ja kontingent, kellele ehitusprojekt on ette nähtud; 2) ehitiste loetelu ja nende mahutavus; 3) ehitusplatsi pindala ligikaudne arvutus, võttes arvesse haljastust, sõiduteid ja autojuhtide parkimist; 4) kliendi rahaliste ja materiaalsete võimalustega kooskõlastatud finantsskeem. Suurrajatiste (staadionid, spordipalee) projekteerimise tööde koostamisel koostatakse ehituse tasuvusuuring, mis käsitleb tulevase spordihoone tasuvuse küsimusi. Spordirajatise ehitamise koha valimisel tuleb arvestada tehniliste, majanduslike ja sanitaarnõuetega. Tehnilised nõuded hõlmavad kehalise kasvatuse ja sportimiseks soodsaimate tingimuste valikut ning standardite täitmist. Majanduslikud nõuded hõlmavad territooriumi õige valiku tingimusi. Koht peaks olema võimalikult lähedal elektri-, vee- ja teedele. Sanitaartehniliste nõuete hulka kuuluvad: objekti niiskus ja põhjavee tase, tuule suund, kahjulike tegurite (füüsikaline, keemiline või bioloogiline päritolu) negatiivse mõju allikate olemasolu. Pärast kohalike omavalitsuste luba ehitusplatsi eraldamiseks tellib organisatsioon piirkondliku arhitekti osakonnalt või ehitus- ja arhitektuuriosakonnalt ehituspassi, ilma milleta pole seda spordirajatist võimalik projekteerida. Pärast lepingu sõlmimist projekteerimisorganisatsiooniga kantakse kõik need dokumendid sellele üle. Samas esitab tellija lepingu sõlmimisel ka kõrgema taseme organisatsioonile tõendi kõigi võimalike tööde finantseerimise kohta. Ehituse ja kapitaalremondi rahastamise allikad võivad olla valitsuse (tsentraliseeritud ja mittetsentraliseeritud) ja erakapitali investeeringud. Spordirajatise ehitamise ja kasutuselevõtu aeg sõltub nii tellija rahalistest võimalustest kui ka töövõtja ehitusvõimalustest. Valminud spordirajatise võtab tellija vastu erikomisjoniga. Täielikuks töökorras olemiseks peab iga spordirajatis olema varustatud sobiva spordivarustusega ja kvalifitseeritud personaliga. Kogemus näitab, et suurem osa elanikkonnast sooviks, et sportimisvõimalused oleksid kodu lähedal. Spordirajatiste rajamisel juhindutakse rahvaarvu suurusest ja kaugusest elukohtadeni. Nende andmete järgi on võimalik koostada spordirajatiste optimaalne võrguskeem. Ümbruskonna sportimisvõimalused igapäevaseks tegevuseks: (Spordirajatiste võrgustik madal), ligipääsetavus jalakäijatele - 5-7 minutit, teenindusraadius - 50-50m. Nende spordirajatiste hulka kuuluvad komplekssed spordiväljakud (võimlemiseks, mängudeks, kergejõustikuks) üldpinnaga 120 m2. Need struktuurid on mõeldud kompleksidena lastele ja täiskasvanutele. Piirkondlikud rajatised süstemaatiliseks sporditegevuseks lastele ja täiskasvanutele. Need rajatised on mõeldud ühendamiseks elamurajoonis kehalise kasvatuse ja spordikeskusteks. Jalutuskäik - 20 min. Rajoonidevahelised rajatised erispordi ja iseseisva kehalise kasvatuse jaoks. Need asuvad 20 minuti kaugusel. reisida ühistranspordiga. Ülelinnalised spordirajatised kõikidele spordialadele, kõrge kvalifikatsiooniga sportlastele. Nende kättesaadavus on 30 minutit.