Tahkejäätmete prügila funktsionaalne otstarve

Omavalitsustevaheline tahkete jäätmete ladestuskoht on spetsiaalne ehitis, mis on ette nähtud tahkete olmejäätmete (MSW) isoleerimiseks ja kõrvaldamiseks, võttes arvesse insenerimeetmeid, mis tagavad prügila ja sellega piirnevate looduslike alade sanitaar- ja epidemioloogilise ohutuse. Prügila pakub terviklikku lahendust elanikkonna jäätmete kõrvaldamise küsimustele.

Teave tahkejäätmete prügila vajaduste kohta põhiliste energiaressursside järele

Tahkejäätmete prügila olmeveevarustus on tagatud importveega. Administratiivhoonete ruumidesse (kabiiniga auto) on paigaldatud 2 konteinerit mahuga 110 liitrit. Vett tarnitakse vastavalt vajadusele paakautodega. Lisaks tarnitakse joomiseks kiirusega 2 liitrit inimese kohta päevas pudelivett kord nädalas 90 liitrit (18 pudelit 5 liitrit). Prügilas asuvat protsessivett kasutatakse tuleohu perioodidel niisutamiseks, et vältida jäätmete võimalikku põlemist või hõõgumist. Tehnilise veevarustuse allikaks on kontroll- ja reguleerimistiigis settinud ja selginenud vesi. Eeldatav veekulu 6 kuu jooksul tahkete jäätmekaevude niisutamiseks on 36 m3/ööpäevas. (kogumaht 6480 m3). Tulekahju kustutamiseks projekteeritakse 2 tulepaaki mahuga 60 m3 igaüks. Veehoidlad on täidetud imporditud veega. Lähim tuletõrjedepoo asub projekteeritud tahkejäätmete prügilast 5 km kaugusel, tuletõrjebrigaadi saabumise aeg ei ületa kehtestatud norme (adj. TO). Tahkejäätmete ladestuskoha elektrivarustus tagatakse projekteeritud diiselelektrijaamast hoonetele ja rajatistele kaevikusse paigaldatud kaabli kaudu. Elektrivarustuse põhinäitajad: installeeritud võimsus – 60,62 kW; projektvõimsus – 43,64 kW; aastane elektritarbimine – 238,5 tuh. kW/h Peamised elektritarbijad on: väline elektrivalgustus; majapidamisruumide elektritarbijad, kontrollpunkt, garaaž autode ja mehhanismide (buldooser, kallur) parkimiseks. Gaasitarbimist prügilas ei ole ette nähtud. Prügila territooriumil on: ShanTui SD13 buldooser töökaartide ja isolatsioonikihtide moodustamiseks - 1 tk. ekskavaator EO 2621 (kobamaht 0,25 m3) isolatsioonipinnase väljakaevamiseks ja kallurisse laadimiseks – 1 tk. kallur KAMAZ-55111 kere mahutavusega 6,6 m3 isoleeritud pinnase transportimiseks - 1 tk. Prügivedu teostatakse: kallur KAMAZ-55111 kerega 6,6 m3 isolatsioonipinnase transportimiseks - 7 tk. Buldooseri täielikuks tööks on vajalikud kütused ja määrded - esimesel tööaastal: diislikütus 5,02 t/aastas, määrded 0,91 t/aastas, puhastusvahendid 0,026 t/aastas; viimasel aastal: diislikütus 8,76 t/a, määrded 1,58 t/a, puhastusvahendid 0,05 t/a. Ekskavaatori täielikuks tööks on vajalikud kütused ja määrdeained - diislikütus 1,8 t/aastas; määrdeained 0,08 t/aastas; puhastusvahendid 0,003 t/a. Isolatsioonipinnase teisaldava kalluri täielikuks tööks on vaja kütuseid ja määrdeaineid - diislikütus 0,57 t/aastas; määrdeained 0,08 t/aastas; puhastusvahendid 0,006 t/a. Tootlikumaks tegevusaastaks vajaminev kütuse ja määrdeainete kogus on: diislikütus 11,13 tonni/aastas; määrdeained 1,66 t/aastas; puhastusvahendid 0,059 t/a. Prügilas töötavate seadmete tankimine toimub väljaspool prügilat lähimas tanklas.  

Andmed tahkejäätmete prügila projekteerimisvõimsuse kohta

Omavalitsustevahelise tahkete jäätmete ladestuskoha tootmisvõimsus annab tervikliku lahenduse elanikkonna jäätmekäitlusprobleemidele. Tahked olmejäätmed (TAK) on tarbeomadused kaotanud esemed või kaubad, mis tekivad elanikkonna eluea jooksul. Tahked jäätmed jagunevad jäätmeteks (bioloogilised tahked jäätmed) ja prügiks endaks (tehisliku või loodusliku päritoluga mittebioloogilised jäätmed). Jäätmete kõrvaldamine – edasisele kasutamisele mittekuuluvate jäätmete ladestamine spetsiaalsetes hoidlates, et vältida kahjulike ainete sattumist keskkonda: õhku; põhja-, maa-alune ja pinnavesi; mullad ja mullad. Prügilasse saabuvate tahkete jäätmete morfoloogilise koostise, ohuklasside ja FKKO-le vastavate koodide andmed on toodud lisas G. Prügila kasutusiga on 20 aastat. Prügila töörežiim on tagatud aastaringselt - 365 päeva aastas 1 vahetuses (8 tundi). Prügilasse toimetatakse jäätmeid 5 päeva nädalas (252 päeva aastas). Tahkejäätmete aastane erikasv võrreldes eelmise aasta mahuga on 3%. Aastane prügilasse jõudvate tahkete jäätmete kogus esimesel tegevusaastal on 26860 3 m47100, viimasel tegevusaastal - 3 721740 m3. Prügilasse jõudvate ja prügila käitamise ajal matmisele kuuluvate jäätmete koguhulk on tihendamata olekus (tihedus 0,2 t/m3) 55111 6,6 m3. Tahkete jäätmete äraveoks töötamise ajal kasutati kallurit KAMAZ-13 kere mahutavusega 0,5 m4 Buldooser ShanTui SD2.4 nihutab mahalaaditud tahked jäätmed töökaardile, tekitades 5 m paksused kihid ja tihendades neid möödasõidul. buldooser 2,0 korda ühes kohas. Vastavalt punktile 0,25 [13] on vastu võetud tihendatud tahkete jäätmete taastäitmine 2621 m kõrguse lokaalse mineraalpinnase kihiga 55111 m kõrguse tihendamisega buldooseriga ShanTui SD6,6 Tahkejäätmete süvendite rajamisel tekkinud kaevepinnas, ladustatud. , kasutatakse kohaliku mineraalse isolatsioonipinnana.kuhjades. Pinnase arendamine tahkete jäätmete isoleerimiseks hunnikutes toimub ekskavaatoriga EO 3 (sirge kopp). Pinnase teisaldatakse isoleeritud kaardile kalluriga KAMAZ-5,0 kere mahutavusega 30,0 m30. Iga süvend on jagatud töökaartideks. Prügilasse saabuvad kallurautod laaditakse maha tahkejäätmete laoplatsil töökaardi ees. Töökaardi minimaalne laius on 13 m ja pikkus 265 m. Töökaardi ees olev ala, kus toimub mahalaadimine, on eeldatavalt sama pikk 086 m ja laius 3 m. Tegelik kandevõime tahkejäätmete prügilast on 0,74 3 m253 tahkeid jäätmeid tihendatud olekus (860 ,3 t/m0,74) arvestades isolatsioonikihte, mis tagab vajaliku mahu 3 XNUMX mXNUMX tahkete jäätmete ladustamise tihendatud olekus (XNUMX t/mXNUMX). mXNUMX) arvestades isolatsioonikihte. Vastavalt „Väliste parendusettevõtete töötajate töönormide soovitustele“ peab antud jäätmemahuga prügilate standardse juhtide, spetsialistide, töötajate ja töötajate arvu tagama 9-liikmeline personal. 

Teave tooraine, teiseste energiaressursside ja tootmisjäätmete integreeritud kasutamise kohta

Tootmisalal kasutatakse vett tahkete jäätmete niisutamiseks (niisutamiseks), et vältida nendes kohtades tulekahju. Tehnilise veevarustuse allikaks on kontroll- ja reguleerimistiigis settinud ja selginenud vesi. Protsessi vesi taaskasutatakse. Maapealne äravool majandusvööndist, mahus 422,23 m3/aastas, suubub drenaažikaevu, sealt suunatakse raskusjõul septikusse nr 2, mahuga 10 m3. Kompostimass kuivkapist, mahus 0,61 m3/aastas, transporditakse kanalisatsiooniautoga Borodino linna reoveepuhastisse (lisa M). Kajutiruumide puhastamisel ja desinfitseerimisel tekkiv kraanikausi olmereovesi koguses 52,56 m3/aastas juhitakse septikusse nr 1, mahuga 10 m3. Septikute täitumisel veetakse reovesi kanalisatsiooniautodega Borodino reoveepuhastisse (lisa M). Prügilast väljapääsu juures on tahkeid jäätmeid väljastavate kallurautode rataste desinfitseerimiseks ette nähtud kontroll- ja desinfitseerimisraudbetoonvann (8,0 × 3,0 m, sügavus 0,3 m). Vann on täidetud viieprotsendilise naatriumhüpokloritiga. Soojal perioodil kogutakse saastunud desinfitseerimislahus mahuga 3 m3 tünni ja selle kogunedes transporditakse see Borodino linna reoveepuhastisse (lisa M). Talvel lisatakse desinfitseerimislahusele soola, et vältida hüpokloriti külmumist. Kuna talvel on reostuse intensiivsus madalam kui suvel, siis desinfitseerimisvannis lahust ei muudeta, lisades perioodiliselt nõutavale tasemele. Talve lõpus valatakse desinfitseerimislahus tünni, kust see peale settimist veetakse reoveepuhastitesse.