Arhitektuursed ja planeeringulahendused

Olemasoleva neljakorruselise haldus- ja tööstushoone rekonstrueerimisprojekt teostati Tellija poolt kooskõlastatud tehniliste kirjelduste alusel ja nõuete kohaselt. Olemasolev haldus- ja tööstushoone on ristkülikukujuline hoone plaanimõõtmetega 103,9 m x 31 m, hoovipoolse laiendusega plaaniliselt väljakule läheneva mõõtmetega 24 m x 18 m. Hoone seinad on laotud punastest tellistest, värvitud beežiks. Hoone konstruktsioonilahendus on mittekomplektne karkass (seeria II-04) kandvate telliskiviseintega. Tehnilise viienda korrusega hoone (telgedel 4 -18/B - E), milles paiknevad lifti masinaruumid ja ventilatsioonikambrid ning kelder, milles paiknevad soojuskeskus, veevarustuse sisendsõlmed, pumbaruum ja varjualune. (telgedel 8-13/E- L). Hoone on varustatud kolme trepikojaga esimesest kuni neljanda korruseni, mis paiknevad trepikodades ja võimaldavad otse väljapääsu läbi vestibüüli, samuti kahe liftiga - kauba- (telgedel 9-10/D-E) ja reisijate (in. teljed 3-4/G-D). Telgedel 12 – 14 on trepp varjualusesse. Praegu tegutsevad hoones erinevad organisatsioonid, kes rendivad erinevatel eesmärkidel ruume. Katus on lame, sisemise äravooluga. Esimese korruse viimistletud põranda suhteline kõrgus 0.000 vastab absoluutsele kõrgusele +11.800. Rekonstrueerimisprojekt töötati välja hoone peamiste kandekonstruktsioonide inseneriuuringu materjalide põhjal. Olemasoleva hoone korruse haaval on ette nähtud täielik ümberehitus ja juurdeehitus viiendale korrusele, säilitades funktsionaalse otstarbe - administratiiv- ja tööstushoone. Hoone esimesel korrusel asuvad elektroonikaarvutite remondi, reguleerimise ja hoolduse teeninduskeskuse tootmisruumid ning 90-kohaline kohvik. Teisel korrusel asuvad tootmisruumid arvutite kokkupanekuks ja seadistamiseks ning nendega seotud tootmisruumid. Büroopinnad asuvad kolmandal ja neljandal korrusel. Viiendal korrusel on administratiiv- ja tootmishoones töötavatele töötajatele konverentsiruumid, ruumid puhkamiseks ja lõõgastumiseks. Hoones on täiendavalt kaks reisijate lifti, kaks (sise- ja välistreppi), mis ühendavad esimest ja teist tootmiskorrust, millel on väljapääsud otse välja. Haldus- ja tööstushoone rekonstrueerimise projekt töötati välja vastavalt maatüki linnaplaneerimise planeeringule. Rekonstrueeritav hoone asub territoriaalses alamvööndis TPD1_2 asuval krundil, mis on ette nähtud tootmis- ja laohoonete, IV ja V ohuklassi insener-infrastruktuuri majutamiseks. Maksimaalne kõrgus ei ole suurem kui 54 m, mitteeluobjektide maksimaalset üldpinda ei ole kehtestatud. Fassaadide kujunduses on kasutatud tänavapoolse aktiivklaasiga „tuulutatavate fassaadide“ süsteemi, esimesel korrusel on aktsent portselanist kivikeraamika paneelide kasutamine. Paneelide külgfassaadid on valmistatud Aluco-bondist, hoovi fassaadid on valmistatud madala profiiliga lainepapist paneelidest. Ventileeritavate fassaadide kasutamine on tingitud järgmistest teguritest: hoone vastutusrikas asend linnaplaneerimisel, mis eeldab olemasolevatest kvaliteetsemaid fassaade, samuti hoone välisseinte kontuuri soojustamine. hoone, kuna olemasoleva telliskivi paksus ei taganud vajalikku soojussäästu. Ruumide interjöörid ei olnud selle projektiga otsustatud. Sissepääsu fuajeegrupi interjöör töötati välja eraldi projekti järgi. Ruumide viimistlemisel nii tööstus- kui ka kontoriotstarbel kasutati Raufazeri abil äsja püstitatud kipsplaatidest metallkarkassil vaheseinu, millele järgnes vesidispersioonide värvimine. Niiskete tingimustega ruumides tehakse vaheseinad keraamilistest tellistest, millele järgneb krohvimine ja värvimine veekindlate värvidega. Teistes märgade tingimustega ruumides tehakse vaheseinad niiskuskindlatest GKBi kipsplaatidest üle metallkarkassi, millele järgneb keraamiline plaatvooder. Olemasolevates abiruumides - soojusjaam, veemõõdusõlm, tahvelplaadist krohvikihid eemaldatud, seinad krohvitud tsement-liivmördiga ja värvitud veekindlate värvidega.

Mürakaitsemeetmed.

Projektis kasutati juhtivate ventilatsiooniettevõtete kvaliteetseid imporditud seadmeid, millel on head müraomadused. Lisaks olid ette nähtud järgmised tegevused:
1. Õhukäitlusseadmete ventilatsiooniseadmed paigaldatakse helikindlatesse sektsioonidesse.
2. Toite- ja väljatõmbeseadmed paigaldatakse ventilatsioonikambrite ujuvpõrandatele.
3. Õhu sisselaskevõllidel on helisummutav isolatsioon.
4. Ventilatsioonikambrite siseseinad on heliisolatsiooniga.
5. Ventilaatorite ette ja järel asuvatele õhukanalitele paigaldatakse helisummutavad sektsioonid või summutid.
6. Katuseventilaatorid paigaldatakse helisummutavatele kastidele.
7. Ventilaatorid ühendatakse õhukanalitega painduvate sisetükkide kaudu.
8. Ripplae taha paigaldatud kanaliventilaatorid on madala helirõhutasemega.
9. Katusele paigaldatud kliimaseadmete välisseadmed on madala helirõhutasemega.
10. Ventilatsiooniseadmete ja õhukanalite kinnitamine lakke toimub vibratsiooni isoleerivate vedrustuste abil.
11. Siennade külge kinnitamine toimub läbi kummitihendite.
12. Seinte ja lagede läbipääsude kohad on vibratsioonikindlad mineraalvillaplaadi või silikooniga.
13. Tehke õhukanalitele igast küljest 5 cm võrra suuremad augud kui õhukanalid.
Hoone ümber on 900 mm laiune pimeala. 3a on suhteliseks kõrguseks 0,000 võetud esimese korruse valmiskorruse kõrgus, mis vastab absoluutsele kõrgusele. 11,800 10,0. Saidi geoloogilist struktuuri iseloomustab muldade järgmine kihistumine: absoluutsest kõrgusest 10,7–1,7 m on puistekiht - purustatud tellis, räbu - paksusega 2,0–8,2 m, abs. Kõrgendus põhjad on 9,0 - 0,4 m. Alt paljanduvad jääajajärgsed ladestused; - a) liivsavi, hall, kõva-plastne, kihi paksus 0,6 - 3,0 m; - b) 4,0 - 6,1 m sügavuseni aleuriitsed savid ja savid, ribataolised, haruldaste taimejäänustega kohtades pooltahke ja mitteplastse konsistentsiga. Kõrgendus 7,5 -8792 m; - c) aleuriitne, kihiline, haruldase killustikuga, pooltahke, lokaalse levikuga kaevu nr 3,4 lähedal; Liustiku ladestusi leidub kõikjal ja neid esindavad liivsavi, kruusa ja veerise lisandeid sisaldavad alearmud, heledate liivsavi pesad, peene- ja jämedateralise aleuriiva kihtidena aleared. Liivsavi ja liivsavi konsistents on tihedalt plastiline ja pooltahke. Kihi kogupaksus on 6,7-2,7 m, abs. Kõrgendus tallad 0,13 m - "miinus" - 8790 m. Kaevu piirkonnas. nr 8792, 8793 ja 8 sügavusel 0 - 10,0 m, moreensisene aleuriitne liivsavi liivakihtidega, tulekindel; Nende alus asub sügavusel 11,0 ja alla 12,0 m Liustiku ladestustest allpool, suuremal osal alast, kihtidevahelised liivsavi, heledad, aleuriitsed ja aleuriivad, peene- ja peeneteralised, tihedad, veega küllastunud. , on paljastatud. Olemasolevate vundamentide aluseks on LenNIIproekti tööjooniste järgi lintmudased pooltahked savid ja liivsavi, mis paiknevad puistepinnase kihi (kuni 2 meetrise) all. Vundamendi pinnase arvutuslikuks takistuseks vundamentide arvutamiseks võetakse 2, kgf / cm2. Projekteerimisperioodil asus põhjavesi maapinnal. Tehnilise aruande kohaselt on selle perioodi põhjavee tase fikseeritud kõrgusel. - 1.4 - 1.87 m paigutusest.

Olemasoleva hoone lühikirjeldus

Enne rekonstrueerimise projekteerimis-, ehitus- ja paigaldustööde algust, põhjendatud projekteerimisotsuse vastuvõtmine ja tehtud otsustesse õigeaegne muudatuste sisseviimine, et teha kindlaks ehitise tegelik vajumine ja vundamendi võimalike deformatsioonide iseloom. kasutusperioodil on vaja teostada konstruktsioonide olemasolevate kõrguste geodeetiline uuring, hoone külgnevate konstruktsioonide võimalike ebatasasuste analüüs ning konstruktsioonielementide sõlmede seisukorra täiendav kontroll töö ajal ja sõlmede avamine visuaalse kontrolli käigus ligipääsmatu. Lisaks mõõdistusmaterjalidele, hoone ekspluatatsiooniperioodil tuvastatud ehituskonstruktsioonide defektidele, mis tuleb kõrvaldada enne hoone rekonstrueerimistööde algust, sisaldab see komplekt lühikirjeldust ehituses kasutatud konstruktsioonielementidest. olemasoleva hoone projekteerimine. Olemasolev hoone on planeeringult T-kujuline mõõtmetega 24,35 x 102,32 m telgedel A-E/1-21 ja 24,7 x 18,35 m telgedel 8-13/E-L kõrgusega 2-4 korrust - 4.2m, I korrus - 1m, 4.8. tehnilise korrusega telgedel B-E/5-4 (kõrguste ja koormuste erinevustega piki telgesid E, B, 18), projekteeritud kasutades II-seeria 4,18-04 väljaande 0, II-1-04 materjale väljaanne O. Sarja II-04-12 väljaande toodete kasutusjuhendis. Umbes 1968. aastal muudetud mittetäieliku karkassi ja telliskiviseintega hoonete jaoks on karkasstooted ette nähtud hoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks piirkondades I–IV lume- ja tuulekoormuse jaoks standardse ajutise koormuse korral alates 200 kgf/m2 (2.0 kPa) . Hoone karkass on projekteeritud karkassiga kinnitatud skeemi alusel kõikidele korrustele ja vahedele. Raam on jäik raamide ja horisontaalsete talade kombinatsioon. Põhiraami raamide tasapinnas tajutakse horisontaalseid koormusi peamiselt üksikute raamide tasapinnale paigaldatud jäigastavate membraanide abil. Raami põhiraamide tasapinnast tajutakse telliste ehitamisel kõiki horisontaalseid jõude. ja. ainult diafragmad. Raamiskeemide rakenduspiiri määrab põiktala ja samba vahelise liite kandevõime taluda kuni 17,6 tm (176 kNm) paindemomenti piki samba serva. Projekti joonistel on pikisuunaline hoone karkass projekteeritud raamisõlmedega sammaste ja risttalade ühendamiseks. Telliskivist jäigastavate membraanidena toimivate tellistest pikiseintega G-telje risttalade ühendus tellistest trepikodade ja liftišahtide jäikussüdamikega on 1.-3. korrusel tehtud seinas oleva kinnituse suuruse tõttu jäigalt ja hingedega. 4. ja 5. korruse kohal piki telge 11, kusjuures risttala toetub läbi raudtee läbivale seinale. b. padi. Ristsuunas on raami raamidel mittetäielik tugevdus. b. raam põrandaplaatide toestusega tellistest kandvatele välisseintele piki telge A, E, 8,13, samuti täisraamiga piki digitelgesid 4-9,12,17,18, luues karkassilt põikjäikuse tellistest välisseinte plokid piki äärmisi telgesid A, E, 8,13, Hoone projekteerimisskeemi järgi kuulub jäiga konstruktsiooni skeemi. Ehitusprojektis vastu võetud planeerimis- ja projekteerimisotsused viidi ellu vastavalt II-04 seeria soovitustele ja juhistele. Seeria II - 04 materjalide põhjal võetakse karkassi raamide arvutamisel raamide paigaldusskeemide jaoks arvesse vertikaalseid arvestuslikke koormusi põrandatelt: a) ridaraamide risttaladel põrandatevaheliste lagede tasemel. -7,2 t/l.m. ja 5,2 t/l.m, sealhulgas ajutine koormus, vastavalt 3,0 ja 1,7 t/l.m. b) tavaliste raamide risttaladel katusekatte tasandil - 5,2 t/l.m.