Arhitektuursed lahendused. Ruumiplaneerimise lahendused

Olemasoleva mitteeluhoone rekonstrueerimise projekt näeb ette keskuse paigutamist kindla elukohata kodanike abistamiseks. Olemasolev 1917. aastal ehitatud hoone on planeeringult ristkülikukujuline, mõõtmetega 33,9 x 7,0 m, telliskivi, neljakorruseline, keldrita, külma pööninguga. Hoone kõrgus karniisi ülaosast mööda esifassaadi on 13,35 m Rekonstrueerimisprojektiga nähakse ette: olemasolevate vaheseinte, akna- ja ukseplokkide demonteerimine. olemasolevate puitpõrandate, sarikate ja katusekatete demonteerimine; uute põrandatevaheliste põrandate, sarikate ja katusekatete ehitamine koos katuseharja kõrguse tõstmisega sisehoovis 16,10 m-ni, liftisõlme piirkonnas - 17,30 m-ni; välisseintes vaheseinte püstitamine ja lisaavade korrastamine vastavalt vastuvõetud planeerimisotsustele; pikendus välisseinale mööda B-telge liftisõlme hoovifassaadi küljelt ja kaks 3. tüüpi evakuatsioonivälist treppi; uute akna- ja uksesõlmede paigaldus; olemasoleva trepikoja juurdeehitus pööningutasandile; telliskivist välisseinte soojustamine esiküljelt fassaadi mineraalvillplaatidega krohvimisega ja värvimine fassaadivärvidega. Esimesele korrusele on planeeritud mahutada sissepääsu ruumide grupp, ruumide kompleks kodanike vastuvõtmiseks, majapidamisruumid ja söögitoa laadimine, ruumid erinevate inseneriseadmete paigutamiseks. Teisel korrusel asuvad karantiiniosakond, kontoriruumid ja sööklakompleks. Kolmandal korrusel on ruumid linnakodanike ajutiseks viibimiseks koos sanitaarruumide ja duširuumidega. Neljandal korrusel on haldus- ja teenindusruumid, ventilatsioonikambrid. Pööning on külm, kütteta. Korrustevahelise vertikaalse ühenduse teostamiseks on ette nähtud trepp H2 kogu hoone kõrgusel ja trepp L1 1.-2. korruselt, pääsuga tänavale, reisijate lift kandevõimega 400 kg, kauba- reisijate lift kandevõimega 1000 kg, mis on ette nähtud transportimiseks ja evakueerimiseks MMGN. Ülemistelt korrustelt evakueerimiseks on ette nähtud kaks 3. tüüpi avatud välistrepikoda. Katus on viil, ühekaldeline, kaetud polümeerkattega metallist katuseplekiga ja välise korrastatud drenaažisüsteemiga. Vaheseinad on metallkarkassile paigaldatud kipsplaadid, märgades ruumides ja tehnilistes ruumides on need tellistest. Aknaavad on täidetud klaaspakettakendega metallplastist aknaplokkidega. Siseviimistlus teostatakse vastavalt ruumide funktsionaalsele otstarbele. Fassaadide viimistlus: alus – dekoratiivne betoonkattekivi; maapealsete korruste seinad on krohvitud ja värvitud fassaadivärvidega. Projektiga nähakse ette meetmed liikumispuudega inimeste elutingimuste tagamiseks: välimine avatud kaldtee ohutuks tõusmiseks esimese korruse tasandile, lift asutuse külastajate tõstmiseks kanderaamil ja ratastoolis, sanitaarruumid invaliididele.

Konstruktiivsed ja ruumiplaneerivad lahendused

Hoone konstruktsioonilahendus on raamita, kandvate piki- ja põikseintega. Hoone ruumilise jäikuse tagab telliskiviseinte ja põrandaketaste ühistöö. Vundamendiks on lubimördiga killustik lintvundament. Seinad telliskivi, punastest täissavi tellistest lubi-liivmördiga. Džemprid - kiiltellistest ja metallist. Põrandatevahelised ja pööningukorrused on ehitatud metalltaladele planktäidisega. Trepp - kivist astmed metallnööridel. Katus on valmistatud tsingitud katusekatte terasest puidust kaldsarikatel. Tehniline järeldus ehituskonstruktsioonide ülevaatuse kohta on valminud. Vundamente uurides koos süvendite kaevamisega selgus, et vundament asub veega küllastunud pinnases, toimub lahuse leostumine killustikust müüritisest, mis tõi kaasa ebaühtlase settimise. Vundamendi serval horisontaalset hüdroisolatsiooni ei leitud. Vundamendi põhjas asuvad veega küllastunud peened liivad. On tuvastatud vundamendialuse pinnase ebaühtlase vajumise tunnused, mis võivad olla põhjustatud erinevate põhjuste kombinatsioonist (käitamise käigus teostatud rekonstrueerimismeetmed; lekked tehnovõrkudest; põhjaveetaseme kõikumised). 2008. aastal Trest GRII poolt teostatud pinnase staatilise sondeerimise tulemuste põhjal tehti kindlaks, et hoone vundamendi aluseks on 40 kg/cm2 tõmbetakistusega liiv, mis vastab keskmise suurusega liivadele. tihedus (e = 0,75, E = 180 kgf / cm2, nurga sisehõõrdumine 28 °), küllastunud veega. Liivade arvestuslik takistus ei ületa 2 kg/cm2. Liivad on kaetud mullaga, mis sisaldab orgaanilist ainet takistusega 5-6 kg/cm2. Kaevandamisel kohtas põhjavett 130 cm sügavusel maapinna tasemest. Taatlusarvutusega tehti kindlaks, et arvestades hoone rekonstrueerimisel tekkinud koormuse suurenemist, vajavad vundamendid tugevdamist. Hoone seinte koormuse suurenemine ilma alust ja vundamente tugevdamata on vastuvõetamatu. Üksikute tellistest silluste ja aknavööde müüritise ääres täheldatakse iidse päritoluga settelise iseloomuga kaldus pragusid, mille ava on kuni 0,1–0,3 cm. Seina müüritis mööda “B” telge korstna kanali piirkonnas on ebarahuldavas seisukorras ja mõnel pool on see rikkis. Seinte müüritise tugevus ultraheliseadmega UK 1401 mõõdetuna 15 punktis jääb vahemikku 4,1-8,4 kg/cm2, millest ühe muuli tugevuseks märgiti alla 5,0 kg/cm2. seina piki A-telge. Metallist talade korrosioon on üle 30% ristlõikest. Plangutäidis on mädanikust mõjutatud ja osade kaupa kokku varisenud. Stringerid ja platvormtalad tuleb puhastada korrosioonitoodetest ja katta korrosioonivastase seguga. Sarikajalgadel on puidumädanik mõjutatud 1/3 - 1/2 sektsioonil, mantlil on mädanik. Projekti väljatöötamise ajal ja objektil tehtavate tööde käigus avastati välisseina kõrvalekalle mööda B-telge vertikaalist. Sel põhjusel viidi hoonele läbi täiendav ülevaatus. Koostas 2010. aastast hoone seina, vundamendi ja vundamendi pinnaste tehnilise seisukorra akti. Uuringu tulemuste põhjal fikseeriti, et hoone kalle ületab oluliselt lubatud väärtust ja moodustab 0,019. Iseloomulike pragude puudumine hoone otsaseintel kinnitab asjaolu, et hoone kaldus üheaegselt mööda kahte telge A ja B. TSN 50-302-2004 alusel kuulub hoone tehnilise seisukorra 3. kategooriasse. Auguväljavõttega tehti kindlaks, et vundamendi all tugevdati pinnast ja vundamenti sissepritse teel läbi puuraukude. Tööd teostas töövõtja: tsemendimördi süstimine läbi 94 mm läbimõõduga avade läbi vundamentide korpuse. Aukude samm on malelaua mustris 500 mm. Pinnase süstimine viidi läbi 1,2 m sügavusele vundamendi alusest allapoole. Kõrgusel 0.000 valmistati monoliitne raudbetoonplaat paksusega 250 mm, armeeritud plaat ankurdati läbi metallist I-talade - konsooltalad I nr 18 vastavalt projektile. Need aluse ja vundamendi tugevdamise ning plaadi paigaldamise meetmed suurendasid hoone stabiilsust. Projekt näeb ette: horisontaalse kapillaaridevastase väljalõike teostamine süstimise meetodil läbi puuraukude. Ava läbimõõt d = 25 mm sammuga 250 mm; telliskiviseinte remont pragude ja korstnate piirkondades; tellistest silluste tugevdamine ja uute rullprofiilidest silluste paigaldamine olemasolevatesse seintesse vastvalminud avadesse; olemasolevate demonteerimine ja uute põrandate paigaldus valtsmetallist I-taladest 25B1. Piki talade alumisi äärikuid asetatakse lainepapp, mille peale asetatakse paisutatud savi tagasitäide. Raudbetoonist monoliitplaat on paigaldatud piki talade ülemisi nööre. Lainepapi põhi on palistatud kahe kihi tulekindla kipsplaadiga; olemasoleva katusesüsteemi demonteerimine ja uue paigaldamine metalltaladele. Katte - valmistatud katuseterasest polümeerkattega; trepipiirete vahetus, nööride puhastamine korrosioonisaadustest, millele järgneb tsementmördiga üle võre krohvimine, trepiastmete remont. Fassaadi välisküljele on plaanis paigaldada kaks valtsmetallist evakuatsioonitreppi kogu hoone kõrgusele; metallkonstruktsioonide kaitse korrosiooni eest vastavalt SNiP 2.03.11-85. Võttes arvesse JSC "Beskit" 2010. aasta järelduse soovitusi. Spetsialiseerunud alltöövõtuorganisatsioon töötas välja laienduse ja liftišahti vundamentide ehituse, kasutades puur- ja sekantvaiusid. Puurida auk d-325 mm, L = 12 m, N - 35 tonni. sekantvaiad liftišahti d-325 mm, L = 6 m. Vaivundament toetub IGE-5 kihilisele kõvaplastsele liivsavile (mahukaal - 2,00 g/cm3, deformatsioonimoodul 100 kgf/cm2, sisehõõrdenurk 19°). Laienduse süvis saab olema 7 mm. Seega toimib olemasoleva hoone seina välisküljel asuv juurdeehitus kontpuuna. Juurdeehituse ehitus - telliskivipiiravate kandeseintega ja raudbetoonist monoliitpõrandaplaatide ja katusekattega. Konstruktsiooni seinad on projekteeritud 150 klassi täistellistest ja klassi 50 mördist, külmakindlus ei ole madalam kui F50. Põrandatevahelised põrandad ja kate - monoliitsed raudbetoonplaadid paksusega 150 mm, betoonklassid B20, F50, W4 on tugevdatud eraldi varrastega. Liftišahtid on monoliitsed seinapaksusega 150 mm, betoonklass B20, külmakindluse klass F-150 ja veekindlus W4, tugevdatud eraldi armatuurvarrastega. Tööde käigus on plaanis korraldada hoonete asulate geodeetilisi vaatlusi ja paigaldada pragudele majakad, jälgida hoonete asulate dünaamikat ja pragude arengut. Ehitusaegsete deformatsioonide geodeetilised mõõtmised tuleks läbi viia vähemalt kord kahe nädala jooksul. Ligikaudne seireperiood on kaks kuni viis aastat. Ehitise ehitus- ja ekspluatatsiooniaegse deformatsiooni geodeetiline mõõtmine peaks toimuma esimesel ekspluatatsiooniaastal vähemalt kord kuus, seejärel vähemalt kord kvartalis. Sel juhul ei tohiks olemasoleva hoone maksimaalne lisavaive ületada 2 cm, vajutuse suhteline erinevus ei tohiks ületada 0,001 ja kalle ei tohiks ületada 0,002.