Üldplaneeringu kujunduslahendused

 „Aia- ja pargiansambli taastamine“ töödokumentatsioon näeb ette aia- ja pargiansambli taastamise ja rekonstrueerimise: Üldplaneeringu ajaloolise joonise taastamine; Teede, läbipääsude, tehnoloogiliste ja jalakäijate alade võrgu taastamine; Territooriumide vertikaalse paigutuse taastamine; Teekattematerjali taastamine, arvestades jalakäijate ja puhkealade korrastamise vajadust; Muruväljakute ajalooliste planeerimisomaduste, nende konfiguratsiooni ja vertikaalmärkide taastamine; Muruväljakute dekoratiivse kujunduse taastamine koos boulengriinide taastamisega peaalleel; Väikevormide rekonstrueerimine säilinud näidiste ja analoogide põhjal; Puuistandike dendroloogiline ekspertiis ja sanitaarraie; Pimealade, kõnniteede, kaldteede rajamine Haljasalade väljavahetamine ja taastamine; Kompleksi põhiala - keskparter - sissepääs territooriumile, taastatakse autori 1907-1910 jooniste järgi. Väljaku keskele kujundati suur keeruka kujuga muruplats, kus olid lilleaiad ja pallikujulised pügatud põõsaste istutused. Väljakuga külgnev keskne allee, pargiansambli peatelg on taasloomisel koos kõigi sellel varem esinenud elementidega. Väljaku ja allee teekate on kujundatud ajaloolise katendi imitatsioonina punase tellisevärvi asfaldiga. Paviljoni 12a vastas asuval keskalleel asuv koht taastatakse ajalooliselt. Mõeldud 1910. aasta projekti autorite poolt. ala keskel paviljonide 5 ja 8 vastas asuvat purskkaevu ja basseini ei restaureerita, vaid need on kujundatud samas konfiguratsioonis lilleliste parterite kujul, mida raamivad kõrgendatud betoonääred. Mõlemal pool keskalleed, sellega risti paviljonide vahel taastatakse ajalooline planeering muruplatsidega ovaalsete alade rajamise ja sissepääsudega paviljonidesse Monumendi territoorium on ümbritsetud uue äärekiviga, uue vertikaalse paigutusega. teostatakse, rajatakse uus muru ja piki kontuuri istutatakse kärbitud põõsad. Monumendiesine ala on sillutatud betoonplaatidega, ajalooliste põhjal on paigaldatud kaks betoonvaasi. Monumendi graniit puhastatakse ja kahjustused parandatakse. Paviljoni 35 (haldushoone) juures on projekteeritud ala, lääneküljel teenindussissepääsu juures on algse planeeringu kohaselt puhkeala. Ümbersõidutee on projekteeritud 5,5 m laiusega 2-realise blokisisese läbipääsuna. Haiglapaviljonide 10-20 ja 9-21 vahel on loodud tingimused kiirabiautodele juurdepääsuks paviljonide sissepääsudele ja ümberpööretele, säilitades samas ajaloolise planeeringu. Paarispoolse külje (10-20) paviljonidele on kavandatud läheneda möödasõidutee põhjapoolselt lõigult tagasiväljapääsuga paaritu külje paviljonidele (9-21) teelõigult lõunapoolselt. See võimaldab vältida vajadust sõidukite ületamiseks keskparteri ja selle ääres paiknevate jalakäijate alleede ületamiseks, mis on mõeldud jalakäijatele ja patsientide puhkamiseks. Möödasõidutee põhjapoolsel lõigul on säilinud kivihooned suurjäätmete jaoks ning haiglapaviljonide jäätmete jaoks on projekteeritud 4 konteineriplatsi. Lõunast, mööda seda teelõigu, taastatakse kõnnitee. Paviljonide 1/3 ja 2/4 läänepoolsetel aladel on taastatud ajalooline planeering. Paviljonide 5-7 ja 6-8 läheduses asuvatel aladel tehti planeering arvestades hoonete uut otstarvet - haridus- ja haridus-meditsiiniline. Paviljonide 33 ja 35 vahele jäävale tühjale kohale tehti projektis ettepanek uue hoone ehitamiseks, mis oli kavandatud ehitamiseks projekti autorite üldplaneeringus. Edaspidi näeb lõunapoolne möödasõidutee lõik kirikuhoonega põhja poolt külgneval alal edaspidi ette uue ristimishoone rajamist. Kiriku, patoloogiapaviljoni ja õppepaviljoni 40 lähedal asuv ala on kujundatud ühtseks puhkealaks koguduseliikmetele, patoloogiaosakonna külastajatele ja üliõpilastele. Turvatsooniga piirneva territooriumi ala, mida piiravad läänest hooned 46 ja 45 - söökla ja ühiselamu, idast - hoone nr 47, põhjast - konserveeritud betoonaia osaga. , lõunast - möödasõidutee ääres - on haldus- ja majandusvöönd ning nõuab edasist täiendavat projekti väljatöötamist, insenertehnilist ettevalmistust ning haiglakompleksi toimimiseks vajalike hoonete planeerimise ja arendamise projekteerimist. Pargi paigutuse üksikute komponentide üksikasjalikku uurimist vt üldplaneeringu killud. Arhitektuursed väikevormid - laternad, pingid ja urnid, vaasid, lillepeenrad, lillepeenrad, asuvad üldplaanil 1910. aasta ajaloolise joonise järgi. Projekt näeb ette säilinud vaaside ja urnide analoogide valmistamist kaasaegsest betoonist. Dekoratiivlaternaid toodab Sarose ettevõte kahekümnenda sajandi alguse analoogide põhjal. Murupiirded on projekteeritud metallist sarnaselt olemasolevatele puidust. Metallalusel aiapingid on kujundatud vastavalt kahekümnenda sajandi alguse pinkide tüübile. Kogu pargi ulatuses on kavas taasluua rikkalik dekoratiivne lilleseade, lillepeenrad ja pügatud muruplatsid. Kuna reaalses olukorras ei ole võimalik üksikute hoonete pimealasid langetada ajaloolisele tasemele, selgitatakse projekteerimisjärelevalve käigus verandade, süvendite ja treppide drenaaž, samuti paviljonide sissepääsude märgid. Hoonete vee ärajuhtimiseks projekteeritakse vihmavee sisselaskealused ühendusega sademekanalisatsiooniga. Lammutatakse olemasolevad abihooned ja -rajatised (metallist angaarid, mahutid, viaduktid, kasutamata piirdeaiad jms), mis ei vasta territooriumi kaasaegse kasutamise vajadustele. Betooni- ja asfaldiplatsid, sissepääsud, liiva-, killustiku-, pinnaspuistangud, muldkehad, prügilad demonteeritakse ja nendel teostatakse planeerimistööd vastavalt projektile. Olemasolevad äärekivid lammutatakse. Graniidist äärekivid tagastatakse taaskasutusse. Ajaloolise betoonaia taastamine kompleksi ja peasissepääsu ümber (vt.

Projektiettepanekud.

Vastavalt ülesandele on kavas taastada püstjaotus määratud piirides. Peamine vertikaalse paigutuse otsust mõjutav tegur on olemasolevate haljasalade maksimaalne säilimine. Arhitektuurse ja planeeringulise lahenduse elluviimine olemasolevate säilinud haljasalade hulgas mahulis-ruumilise kompositsiooni taastamisel toimub olemasolevate puude läheduses asuvatel muruplatsidel minimaalse taimemulla lisamisega (juurekaelal mitte rohkem kui 10 cm). puust). Vertikaalse planeeringuga territooriumi põhielementideks on teed ja platvormid. Vastavalt TSN 31-325-2002 ja Tellija juhistele nähakse ette teekatte konstruktsiooni tugevdamine, mis hõlmab peamise ümbersõidutee uue asfaltkatte paigaldamist. Lõik on esitatud järgmiselt: Teekatete skeem koos struktuursete osadega pinnakatte tüübi järgi. Abistamise korraldamise plaan. Graafilised materjalid koostatakse vastavalt standardile GOST 21.508-93, mis võimaldab kombineerida teekatte plaani ja pimeala plaani joonist ühel lehel. Hoonete olemasolev pimeala tuleb demonteerida. Pimeala uus kujundus töötati välja arhitektuursete ja ehituslike lahenduste osana vastavalt hoonete olemasoleva keldri kõrgusele. Töö maht on esitatud tabelina. Teekatted jagunevad peamiselt katteliikide järgi, mis on toodud “Teekatte plaanil”. Teekatte konstruktsioonikihtide paksus määratakse vastavalt standardi albumi 4.503 KL-1 soovitustele ja võttes arvesse koha hüdrogeoloogilisi omadusi. Eeldatakse, et aiatee salve pikikalle lähimate vihmavee sisselaskekatetega kaevude suunas on vähemalt 5 ppm. Teekatte ristkalle on vähemalt 2%. Märkide määramine territooriumi sissepääsude juures toimub külgnevate kõnniteede ja sissepääsude olemasolevate tähiste säilimist arvestades. Objektisisesed projekteerimiskõrgused on määratud lähtudes kavandatavast planeeringulahendusest ja olemasolevatest kõrgustest hoonete sissepääsude juures. Projektiga tehakse reljeefi korraldamise kava koostamisel ettepanek säilitada olemasolev kuivendussüsteem, korraldades samal ajal pinnavee äravoolu. Kuna reljeefi süvenditest vee ärajuhtimise võimaluse puudumise tõttu projekteeriti uued vihmaveekaevud. Abistamise korraldamise plaan tehti üldplaneeringu ja rihtimisplaani alusel. Mullatööde mahud on toodud maa masside plaani koondlehel ja arvutatud kartogrammi abil.