Tennisekeskuse hoone koosneb kolmest põhiplaneeringu elemendist: kahe väljakuga võistlussaal “MONDO” kattega, mis on varustatud statsionaarse tribüüniga 295 pealtvaatajakohale; saal õppe- ja koolitustundide läbiviimiseks neljal “MONDO” kattega väljakul; kahekorruseline hooneosa, mis sisaldab esimesel korrusel fuajee ja puhkeruume koos garderoobi ja külastajatele mõeldud vannitubadega, 32-kohalist kohvikut koos toiduvalmistamise võimalusega, riietusruumid duši ja vannitoaga, sh luksuslikud riietusruumid varustatud saunade ja massaažiruumidega, treeneriruumidega (2 tk), kohtunike ruum, inventariruum, arstipunkt. Teisel korrusel on jõusaal, kehalise treeningu ruum oma riietusruumidega, administratiivruumide grupp, meditsiiniruumid. Tribüünialusesse ruumi on ettepanek paigutada hoone tehnoruumid ja saunakompleks. Hoone on ehitatud metallkarkassil, kahekorruselises osas raudbetoonpõrandatega, keldrita. Kohtusaalide kate on metallsõrestikel lainepapist. Tennisekeskuse hoone koosneb neljast plokist A, B, C, D ja on plaanil mõõtmetega 78, 45x92, 20 m, sh: Plokk A B telgedes “1-9” / A-P, 45, 0x42, 0x12,0 m Üheavaline, ava pikkus – 45 m. Veeru samm - 0; 6 m Hoone kõrgus kuni kandekonstruktsioonide põhjani +0 m Katte (katuse) kandekonstruktsioonide ülaosa tähis. Muutuv - telgede “3,0-12” vahel vahemikus +0 kuni +1 m Kandekonstruktsioonide tipu maksimaalne kõrgus +9 m. piki "13,15" telge. Plokk telgedes “14,70-15,20” / “H-W” 4, 12x14, 40x0 m. Kaheavaline, ava pikkus - 72 m. Sambade vahe on 0 m. Kaarekujulise tala vahe on 8,0 m. Hoone kõrgus tugikonstruktsioonide põhjani on +20 m. Katte (katuse) kandekonstruktsioonide ülaosa kõrgus Muutuv - piki “H” ja “W” telge 0 kuni + 18 m. Mööda telge "K", "S" ja "F" vahemikus +2 kuni 0,8 m. Plokk C "9,50-12,62" / "N-W" telgedel 11,00, 12,62x2, 10x36, 0 m. Laed ja alused on monoliitsest raudbetoonist, mitme avaga, kahekorruselised. Veergude vahe on 42 m, telgede vahe “0-7” / “U-F” on 8 m. Põranda kõrgus 6 m. Hoone kõrgus tugikonstruktsioonide põhjani on + 8 m. Plokk D telgedes “10-9” / “H-W” 4,2, 7,8x10, 11x6, 0m. Mitme avaga, kahe- ja kolmekorruseline. Samba samm -72m; 0 m Põranda kõrgus 11 m. Hoone kõrgus tugikonstruktsioonide põhjani on + 4 m.

Disainlahenduste omadused.

Metallkonstruktsioonide konstruktiivsed lahendused võeti kasutusele koos arhitektuursete, ehituslike ja ruumiplaneeringuliste lahendustega. Hoone karkass on projekteeritud muude ühe- ja mitmeavaliste raamide seeriana, mis koosnevad sammastest, risttaladest ja konstantse ristlõikega taladest. Kattepaelad on valmistatud painutatud tsingitud või valtsitud osadest. Vertikaalsed ühendused piki sammasid on projekteeritud torudest. Katete horisontaalsed risttoed on projekteeritud torudest ja vardadest f=24mm, paigaldatud eelpingega 3t. Sammaste ühendus sammaste vundamentidega on jäik. Plokist A hoone karkass koosneb sammastest ja risttaladest, mis on keevitatud konstantse ristlõikega I-talade kujul. Risttalasid üksteisega ühendavad ühenduskohad tehakse ülitugevate poltidega äärikühenduste kujul. Sammaste ühendus vundamentidega on jäik, risttalad sammastega on hingedega. Karkasskonstruktsioonide muutumatus põikisuunas on tagatud sammaste jäikusega ja sammaste jäik ühendus vundamentidega. Pikisuunas tagavad muutumatuse ühendusplokid. B-ploki korpuse karkass koosneb konstantse ristlõikega keevitatud I-talade kujulist sammastest. Sammastele toetuvad konstantse ristlõikega keevitatud I-taladest valmistatud sarikatalad. Sarikatalade vahelised ühendused tehakse ülitugevate poltidega äärikühenduste kujul. Sarikatalade peale paigaldatakse kaared avaga 18 m. 2 m sammuga. Kaarelementide ühenduskohad on tehtud äärikühenduste kujul tugevusklassi 8.8 poltidega. Sammaste ja vundamentide ühendus on jäik ning talade ja sammaste ühendus hingedega. Karkasskonstruktsioonide muutumatus põikisuunas on tagatud sammaste jäikusega ja sammaste jäik ühendus vundamentidega. Pikisuunas tagab muutumatuse poolpuithoonete jäik ühendus vundamentide ja sideplokkidega. Plokkide C ja D ehituskarkassid koosnevad konstantse ristlõikega keevitatud I-taladena sammastest ja taladest. Ühendused talade ja sammaste vahel tehakse ülitugevate poltidega äärikühenduste või hingedega. Sammaste ühendus vundamentidega on jäik. Karkasskonstruktsioonide muutumatus põikisuunas on tagatud sammaste jäikusega ja sammaste jäik ühendus vundamentidega. Pikisuunas tagavad muutumatuse ühendusplokid. Tennisekeskuse hoone teraskonstruktsioonide arvutus viidi läbi, võttes arvesse käesoleva KM jooniste komplekti lehel 4 toodud koormusandmeid. Kergmetallkonstruktsioonide hoonesüsteemi teostamisel tuleb ruumipoolne laineplekk tulekaitseks värvida RAL90003 (tuleohutus). Kapitaalehitusprojekti maa-aluse osa projekteerimis- ja tehniliste lahenduste kirjeldus. Konstruktiivne lahendus alla nulltaseme otsustati ilma keldrita. Vundamendid on laotud vaiadest, sektsioonid 30x30cm ja 35x35cm; 10 m pikk, teostatakse päevavalguspinnalt. Vaiade kandevõimeks on oletatud 40t. (sektsioon 35x35 cm) ja 30,0t (lõik 30 x 30 cm). Otse vaia tipu all on liivsavi, mudane, ribataoline, vedelplast, mille omadused on: E=7MPa; λ=10◦; s = 0,08 kg/cm²; ρ = 1,91²/cm³. Vaia eskiisplaanis on sätestatud järgmine tingimus: enne vaia massilise ajamise alustamist teostada vaia staatiline koormuskatse (vaiade numbrid on märgitud vaiaplaanile). Katsete esitamisel on võimalik, et vaiade spetsifikatsiooni saab kohandada vastavalt nomenklatuurile. Järgneva kontrollkoormuskatsega pärast vaiaväljade valmimist. Vundamendi paigaldamise töö tuleks läbi viia vastavalt standardile TSN 50-302-2004. Kandev põrand telgedes 1÷9/A÷9 on projekteeritud plaadiga looduslikule vundamendile koos vaivundamendi võredest paisumisvuugi ehitusega. Kui elektripõranda alt leitakse massilist pinnast, tuleb viimane eemaldada ja asendada liivaga, mis näitab kihtide kaupa tihenemist (vt. projekt). Elektripõranda ehitamine toimub pärast vaiavõrede valmimist. Ülaltoodud vundamendi osa struktuuride kohta vt