Konstruktiivsed ja ruumiplaneerivad lahendused

Vastavalt olemasolevate konstruktsioonide ülevaatuse tehnilisele aktile on olemasolev katlamaja hoone ehitatud 19. sajandil seinakonstruktsiooni skeemi järgi. Tehnilise seisukorra kategooria – teine. Olemasolevad vundamendid on ribakillustik. Vundamendi sügavus on 1,95 ÷ 2,13 m, aluse laius 500 ÷ 660 mm. Vundamentide põhjas lebavad mudased, hallid, tihedad, veega küllastunud liivad E=280 kg/cm2, φ=34, e=0,55. Vundamentide tehniline seisukord on töökorras. Olemasolev katlamaja hoone ja korsten kuuluvad demonteerimisele, välja arvatud vundamendid olemasoleva hoonega külgneval alal. Projekteeritava keskküttehoone vastutuse tase on normaalne. Keskküttekeskuse hoone projekteerimisel kasutati karkasskarkassiga konstruktsiooniprojekti. Metallkonstruktsioonid on projekteeritud kinnisest painutatud profiilist, terasest C 245. Välisseinad on hingedega “sandwich” paneelid paksusega 120 mm. Kate on projekteeritud 120 mm paksustest sandwich-paneelidest. Paneelid kinnitatakse metallkonstruktsioonide külge isekeermestavate kruvidega. Tugiraami jäikuse ja stabiilsuse tagab mõlemasuunaliste vertikaalsete ühenduste, katte horisontaalühenduste ja tugiraami horisontaalsete ühenduste paigaldus. Suhteline tase 0,000 vastab absoluutsele tasemele 4.62. Ehituskonstruktsioonide arvutus teostati SCAD versiooni 11.5 abil. Keskküttekeskuse vundament on 200 mm paksune monoliitne raudbetoonplaat betoonist klassid B20, W6, F100. Vundamentide all on ette nähtud killustiku ettevalmistus paksusega 100 mm, puistepinnase asendamine kuni 2,1 m paksuse liivapreparaadiga kiht-kihilise tihendamisega. Vundamendi aluseks on aleuriitsed, hallid, tihedad, veega küllastunud liivad. Arvestuslik pinnase takistus on 1,57 tf/m2, surve aluspinnasele ei ületa 0,6 tf/m2. Hoone eeldatav asend ei ole suurem kui 1,4 m. Hoonete osad jäävad keskküttejaama hoone ehituse võimaliku mõjutsooni. Ehitusülevaatus on lõpetatud. Ülevaatuse tulemuste põhjal liigitati hooned tehnoseisundi teise kategooriasse. 30-meetrises tsoonis asuvate hoonete ja rajatiste eeldatav maksimaalne täiendav asend ei ületa lubatud piirväärtusi. Projekt näeb ette ümbritsevate hoonete geotehnilise kontrolli ehitus- ja paigaldustööde käigus.

Inseneriseadmed, inseneri tugivõrgud, inseneritegevused

Ühendus keskküttepunkti soojusvarustussüsteemiga toimub vastavalt Liitumistingimustele CHPP-3 soojustrassist, ühendus TK-1-ga. Liitumispunkt on maja keldris asuva maja soojussisendi juures. Soojusvarustusskeem on kahetoruline. Soojusvõrgu rajamine liitumispunktist keskküttesõlmeni ja ventiilide sisendäärikud soojussisendil - maa-alune, kanalivaba ja mitteläbilaskvates kanalites, samuti maapealne keldrites. Küttevõrgu paigaldamiseks on ette nähtud kasutada terastorustikke vastavalt standardile GOST 8731-74, mis on isoleeritud polüuretaanvahuga polüetüleenkestas; maapealsel paigaldamisel - isoleeritud soojusisolatsiooniballoonidega, lamineeritud alumiiniumfooliumiga, kaanega klaaskiust kiht ja kaetud vedela klaasiga. Projektlahendused näevad ette torujuhtme haru asukohas kokkupandava termokambri paigaldamist. Soojusvõrgu soojuspikenduste kompenseerimine on lahendatud tänu torustike pöördenurkadele ja lõõtsakompensatsiooniseadmete paigaldamisele. Jahutusvedelik on vesi, mille T1/T2 = 150/70°C. Arvutusrõhk ühenduspunktis: P1-P2 = 6,0 kgf / cm2, P2 = 2,0 kgf / cm2. Keskküttepunkti soojusvõimsus – 5,55 Gcal/h (6,45 MW). Keskküttesõlm on automatiseeritud, ilma hoolduspersonalita. Hoonete küttesüsteemide soojusvõrgu torustike ühendusskeem on sõltuv, soojaveevarustussüsteemi torustike ühendamine on sõltumatu kaheetapilise skeemi järgi. Jahutusvedeliku tsirkuleerimiseks on ette nähtud sagedusega juhitavad pumbad “Wilo” IL-65/170-11/2 (kolm töö- ja üks ooterežiimil). Jahutusvedeliku temperatuuri reguleerimiseks on paigaldatud temperatuuriregulaator VUG 125 F304, rõhu reguleerimiseks AFP/VFG2 rõhuregulaator. Sooja tarbeveesüsteemi vee ettevalmistamiseks kaheastmelise skeemi järgi on ette nähtud kahe soojusvaheti paigaldamine: soojusvõimsusega T5-MFG-39 151,5 kW ja TL3-BFG-45 soojusvõimsus 75,5 kW. Keskküttesõlm tagab seadmete ja torustike soojusisolatsiooni. Projektlahendustes on ette nähtud soojusenergia mõõtesõlme paigaldamine integreeritud soojusarvestil LOGIKA-7961 koos voolumuunduriga RM-5-T-I. Jahutusvedeliku parameetrid keskküttesõlmes haldus- ja elamute soojusvarustussüsteemi ühendamiseks: T1/T2=95/70°C T3=65°C, P1-P2 = 2,65 kgf/cm2, P2 = 3,35 kgf/cm2, P3- P4 = 1,5 kgf / cm2, P4 = 3,0 kgf / cm2. Soojustarbimissüsteemide soojuskoormused: küte – 4,345 Gcal/h; sooja veevarustus – 0,1606 Gcal/h. Soojusvarustusskeem on neljatoruline. Projekteerimislahendused näevad ette kolm soojuskoormusega küttetorustiku väljavoolu, võttes arvesse kadusid võrkudes: väljalaskeava 1 - 2,535 Gcal/h; vabanemine 2 - 1,833 Gcal/h; 3. väljaanne – 1,095 Gcal/h. Küttetorustike paigaldamine keskküttejaamadest tarbijaküttepunktidesse - maa-alune, kanaliteta ja mitteläbilaskvates kanalites, juhtudel sissesõiduteede alla, samuti maapealne ehitiste tehnilisse maa-alusesse. Küttetorustike maa-aluseks paigaldamiseks on kuni DN30732 läbimõõduga torujuhtmete paigaldamisel ette nähtud GOST 2006-125 kohased elektrikeevitatud terastorustikud, mis on isoleeritud polüuretaanvahuga polüetüleenkestas - painduvad soojusisolatsiooniga torustikud - "Isoproflex-" A" polüuretaanvahust soojusisolatsiooniga, hoonete tehnilise maa-aluse soojusvõrgu terastorustike paigaldamisel - isoleeritud soojusisolatsiooniballoonidega, lamineeritud alumiiniumfooliumiga, kattekihiga klaaskiud ja kaetud vedelklaasiga. Kuuma veevarustustorustike maa-aluseks paigaldamiseks kasutatakse ristseotud polüetüleenist PEX "Isoproflex-A" torusid, mis on isoleeritud polüuretaanvahuga polüetüleenkestas, maapealseks paigaldamiseks korrosioonikindlast terasest 12Х18Н10Т torud vastavalt GOST-ile. Kasutatakse 9941-81, mis on isoleeritud alumiiniumfooliumiga kaetud soojusisolatsioonisilindritega, kattekihiga klaaskiud ja kattega vedelklaasist. Projektlahendustes on ette nähtud monteeritavate raudbetoonist termokambrite TK-1, TK-2 ja TK-3 paigaldamine. Küttevõrgu terastorustike termiliste pikenemiste kompenseerimine on lahendatud torustike pöördenurkade tõttu. Käitise tarbijate veevarustus (veevarustus) ja reovee ärajuhtimine tagatakse vastavalt ühendustingimused. Veevarustus (külma veevarustus) toimub veevarustuse sisselaskeavast läbi kahe sisendi PE100SDR17 torudest D=63 mm. Plaanis on paigaldada veemõõdusõlm vastavalt TsIRV 02A.00.00.00. Garanteeritud rõhk liitumispunktis on 28 m vett. Art. Eeldatav külma vee tarbimine on 29,24 m3/ööpäevas, sh: majapidamis- ja joogivajadus – 0,04 m3/ööpäevas; tehnoloogiline vajadus – 29,2 m3/ööp. Külma vee arvestuslik kulu külgneva territooriumi kastmiseks (koos imporditud veega) on 0,452 m3/ööpäevas. Külma vee arvestuslik tarbimine perioodiliseks vajaduseks on 5,39 m3/ööpäevas kord aastas. Joogiveevarustussüsteem on tupik, ühetsooniline. Joogiveevarustussüsteemi nõutav rõhk on 19,9 m vett. Art. Joogiveevarustussüsteemi paigaldamiseks valiti elektrikeevitusega terastorud. Väline tulekustutus on ette nähtud ühisveevärgivõrkudele paigaldatud tuletõrjehüdrantidest D = 125 mm. Veekulu välistule kustutamiseks on 10 l/s. Projekteeritud üldkanalisatsioonivõrkudesse on ette nähtud tööstusliku reovee ärajuhtimine mahus 0,04 m3/ööpäevas, perioodilise reovee ärajuhtimine mahus 2,49 m3/ööpäevas üks kord aastas ja sademevee ärajuhtimine vooluhulgaga 1 l/s. kaev nr 3,89 ühiskanalisatsiooni võrgul. Sulamist kanalisatsioonivõrgu rajamiseks valiti polüpropüleenist kanalisatsioonitorud D=160 mm. Hoonele on projekteeritud järgmised süsteemid: tööstuslik kanalisatsioon (reovee ärajuhtimiseks protsessiseadmetest), väliskanalisatsioonid. Tööstusliku kanalisatsiooni paigaldamiseks valiti elektrikeevitatud terastorud ja malmist kanalisatsioonitorud. Vastavalt elektrivarustuse tehnilistele tingimustele on lubatud ühendatud võimsus 54,3 kW. Toitepinge – 380 V, toitekategooria – 2. Toiteallikad: põhitoiteallikas – PS-36 (T-2), ühenduskoht – RU-0,4 kV TP-797, varutoiteallikas – CHPP-3, liitumispunkt – RU-0,4 kV TP-358. Täiendava jõuallikana on plaanis kasutada mobiilset diiselgeneraatorit võimsusega 64 kW, automaatika 1. aste. Toitekaablid paigaldatakse maasse RU-0,4 kV TP-797 ja RU-0,4 kV TP-358 0,7 m sügavusel Kaabli kaitse tehnoliinidega ristumiskohas tehakse eterniittorudega. Kogu trassi ulatuses on kaabli mehaaniline kaitse varustatud savitellistest. Vastastikku üleliigsete kaablite vaheline kaugus on 0,3 m, nende vahele on laotud savitellised. Elektrienergia sisestamiseks ja jaotamiseks on keskküttesõlme paigaldatud kahe sisendiga jaotuskilp ShchR koos varutoite automaatse sisselülitamisega. 1. kategooria elektrivastuvõtjate hulka kuuluvad tulekustutussüsteem, soojuse mõõteseadmed, valvekompleks, remondi- ja avariivalgustus. Kontrolleri toiteks on UPS. Elektriarvestust tagab otseühendusega elektriarvesti ShchR-i sisendis. Keskküttekeskuse hoone on maandatud maandusseadme takistusega mitte üle 4 oomi. Maandusahel on valmistatud horisontaalse maandusjuhtmega (terasriba 40x4) ja vertikaalse maandusjuhtmega - nurkterasest 40x40x4. Katlaruum on varustatud potentsiaaliühtlussüsteemiga. Jaotuskilp on varustatud põhimaandussiiniga. Mobiilse diiselgeneraatori komplekti maandussüsteem saadakse diiselgeneraatori korpuse poltidega keskküttejaama maandusahela külge. Keskküttekeskuse hoonet kaitseb otseste pikselöögi ja selle sekundaarsete ilmingute eest keskküttekeskuse vahetus läheduses asuvate kõrghoonete varjestusefekt. Katlaruumis kasutatakse VVGng, PVSng, KVVGng ja VVGng-FRLS kaubamärkide kaableid ja juhtmeid. Kaablid paigaldatakse lahtiselt kaablikanalitesse. Katlaruum on varustatud töö-, remondi- ja avariivalgustusega. Töövalgustuse tagavad luminofoorlampidega valgustid. Avariivalgustus on valmistatud plahvatuskindlate lampidega. Sissepääsu valgustamiseks kasutati PSH lampi koos hõõglambiga. Remondivalgustus teostatakse pingel 12V. Tehniliste kirjelduste alusel rakendati insenerisüsteemide seadmete väljasaatmise ja juhtimise automatiseeritud süsteem. Projekt näeb ette keskküttejaamade automatiseerimist ilma hoolduspersonali pideva kohalolekuta. Keskküttejaama töö automatiseerimine ja dispetšerimine on teostatud kontrolleri CX1010-0011 baasil. Andmeedastus kesksesse andmekeskusesse toimub läbi kahe kanali - põhi- ja varukanali. Peamise sidekanali korraldamiseks kasutatakse GSM-modemi. Varusidekanali korraldamiseks kasutatakse ADSL-modemi ja Mikrotik RB450G ruuterit, mis tagab sidekanalite automaatse ümberlülitamise eelisjärjekorras põhikanalile. Häire- ja infosignaale edastatakse pidevalt. Signaalid edastatakse ühtsesse dispetšersüsteemi. Vastavalt tehnilistele tingimustele toimub abonentsideliinide paigaldamine bilansiosa olemasolevatest piiridest kuni rekonstrueeritavate objektideni kasutades telefonikaablit PRPPM 2x0.5, keskküttejaama sidevõrkudega liitumispunkt on asub keskküttekeskuse majas. Vastavalt lepingule oli sellel aadressil eelnevalt telefoniliin. Spetsiaalne juurdepääs Internetile ja püsijuurdepääs abonendiliini kaudu tagatakse vastavalt lepingule "Sideteenuste osutamine". Valvesignalisatsioon tehti tehniliste kirjelduste alusel. Projekteeritavasse objekti valvesignalisatsiooni paigaldamiseks näeb projekt ette seadmete paigaldamise, mis pakuvad kaitset kahes turvaliinis: ruumide ümbermõõt: avamiseks - magnetkontakti turvadetektoriga “IO102-20/B2P”; sissemurdmise eest - infrapuna turvadetektoriga "Foton-Sh"; ruumide maht - infrapuna turvadetektorid “RX-40 QZ”. Valvesignalisatsiooni vastuvõtuseadmena kasutatakse valve- ja tulekahjusignalisatsiooni vastuvõtu- ja juhtimisseadet (PPKOP) “Matrix 832”. "Arkan SP-2.06" kasutatakse signaali edastamise seadmetena "Arkan" juhtimiskeskusesse. Signaalide edastamiseks Matrix 832 juhtpaneelilt Arkan SP-2.06-le kasutatakse Matrix 832 sisseehitatud programmeeritavaid väljundeid. Projekt annab võimaluse väljastada Arkan SP-2.06 seadmest Arkani juhtimiskeskusesse raadiokanali kaudu järgmisi signaale: relvastamine; desarmeerimine; valvesignalisatsioon; avarii ~220 V; elektrikatkestus; Tamper. Projekt näeb ette signaali "Objekti läbitungimine" väljundi seadmest Arkan SP-2.06 juhtimisruumi keskjuhtimisruumi automaatikapaneelile. Järgmisena edastatakse signaal "Objekti läbitungimine" juhtpaneelilt juhtimiskeskusesse kahe sidekanali - põhi- või varukanali kaudu. Läbipääsu kontroll- ja haldussüsteem on tehtud tehniliste kirjelduste alusel. Juurdepääsu kontrolli ja haldussüsteemi rakendatakse Proxy H1000 kontrolleri, juhtnupu “Exit” ja magnetkontaktanduri abil. Sellest süsteemist võetakse keskjuhtimiskeskusesse vastu järgmised infosignaalid: ukse suletud signaal; katlaruumist väljumise signaal. Veevarustussüsteemide automatiseerimiseks on keskküttesõlme külma vee sisselaskeava juures ette nähtud lisapumbad, mida juhib juhtruumi paneeli paigaldatud BECKHOFFi kontroller. Projekt näeb ette pumpade kuivtöökaitset käsitsi ja automaatrežiimis. Ühtne dispetšersüsteem võtab vastu signaale pumpade töö, õnnetuse, kuivtöö ja töörežiimi (käsitsi/automaatne) kohta. Signaalid veetarbimise kohta meigiks ja jahutusvedeliku tarbimiseks saadetakse dispetšersüsteemi SP võrgu kaudu soojusarvestist, mille külge on keskküttejaama sisendis ühendatud külma vee arvesti. Talvehooajal keskküttejaama ruumi õhutemperatuuri hoidmiseks on paigaldatud kaks konvektorit. Konvektorite tarnekomplektis on termostaadid, mille signaal lülitab konvektorid sisse/välja. Liigsoojuse eemaldamiseks mittekütteperioodil on keskküttejaama ruumi paigaldatud väljatõmbeventilaator, mida juhitakse keskkütte ruumi paigaldatud termostaatide signaalide abil. Signaal "Soojusjuhtimissüsteemi rike" edastatakse ühte juhtimiskeskusesse, mis sisaldab kütteventilaatoride ja väljatõmbeventilaatori hädasignaale. Keskküttejaama ruumide küte on kavandatud hoidma temperatuuri mitte alla +5°C ning see on lahendatud protsessiseadmete soojussisendiga. Avariirežiimis on ette nähtud elektrikütteseadmete (konvektorite) paigaldamine. Keskküttekeskuse ruum on varustatud sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsiooniga, mis on mõeldud üldventilatsiooni ühtseks õhuvahetuseks külmal aastaajal ning liigse soojuse omastamiseks ülemineku- ja soojaperioodil.